Algavad läbirääkimised järgmise aasta alampalga üle

Sel aastal on töötasu alammäär täistööaja puhul 820 eurot ja tunnipalga alamäär 4 eurot ja 86 senti. Sellest vähem tööandja töötajale maksta ei tohi. Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütles, et alampalga saajaid on tuhandeid.

"Neid inimesi, kes saavad alampalka, on Eestis üle 20 000. Kõige rohkem on neid ikkagi teenindussektoris, näiteks koristajad. Aga ka veoautojuhid, kui kummaline see ka poleks. See on sellepärast, et neil kasutatakse sissetuleku suurendamiseks sellist varianti nagu päevaraha, mis ei ole maksustatud ja palganumber on väike. On leitud selline kokkuhoiuvõimalus. Teenindussektoris ma seda pole märganud, nemad elavadki sellest väikesest palgast," selgitas Vask.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas läbirääkimiste eel eriti optimistlik ei ole.

"Paraku on majanduses suhteliselt kehv ja ebakindel aeg, nii et väga kõrgeteks lootusteks ei ole põhjust. Meie võtame aluseks Eesti Panga kõige värskema prognoosi ja vaatame, missugune kasv on."

Sel aastal on alampalk 13 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. Ees ootavad maksutõusud ja kärped. Ametiliidud leiavad, et sotsiaaldemokraatide välja pakutud 12-protsendine tõus oleks mõistlik. Ametiühingujuht Kaia Vask märkis, et tööandjatega on sõlmitud hea tahte kokkulepe aastani 2027.

"Meil on tööandjatega kokku lepitud astmed, mida mööda alampalk peaks tõusma, kuni ta jõuab siis 50 protsendini keskmisest palgast. Järgmiseks aastaks peaks see olema 45 protsenti keskmisest palgast," sõnas Vask.

Arto Aas tõdes, et kokkulepe sõlmiti headel aegadel, praegu aga nii head ajad ei ole. Ta lisas, et palgad on juba pikka aega kasvanud kiiremini kui tootlikkus.

"Sel hetkel, kui see hea tahte kokkuleppe paberile pandi, olid ühiskonnas ootused teistsugused, palju optimistlikumad. Eks selle kokkuleppe sõlmimise taga oli ka poliitiline surve," nentis Aas.

"Aga praegu tundub, et kuna majandus on olnud üheksa, kümme kvartalit languses, siis peame kõik leppima sellega, et meie sissetulekud kasvavad nüüd mõnda aega natuke rahulikumas tempos kui seni. See on tegelikult olnud pikaajaline trend, et palgad on Eestis kasvanud kiiremini kui meie tootlikkus. Seda, mis probleemid pikaajaliselt kaasnevad, näeme me praegu riigieelarve juures ja avalikus sektoris, kus on elatud üle oma võimete. Riik peab tõenäoliselt avalikus sektoris palku külmutama. Nii et tuleb olla realistlik."

Alampalgakõneluste täpne ajakava selgub siis, kui oktoobri alguses asub ametisse tööandjate keskliidu uus juht Hando Sutter.

"Kindel on see, et alampalk peab olema selle aasta jooksul kokku lepitud, sellepärast et vabariigi valitsus kinnitab meie kokkuleppe ja see jõustub esimesest jaanuarist 2025," ütles Kaia Vask.

Allikas: https://www.err.ee/