Osa meedikutest on uue ravivigade hüvitamise korra suhtes kriitilised

Alates 1. detsembrist peab kõigil Eesti haiglatel, perearstikeskustel, erakliinikutel olema patsiendikindlustuse leping, et ravivea korral saaks patsient hüvitist. Esimesed pakkumised on kliinikud ainsana seda teenust pakkuvalt PZU Kindlustuselt juba saanud.

"See võtab ikka jalust nõrgaks selles suhtes, et ma ei ole 30 aasta jooksul, mil ma tegutsenud olen, sellist summat kokku patsientidele tagasi maksnud. Vahest ikka juhtub, et tuleb maksta," kommenteeris hambaarstide liidu president Katrin Metstak.

Kui Hispaanias on ühe hambaarsti kindlustusmakse 220 eurot aastas, siis Metstak peab maksma pea 10 korda rohkem ehk 2000 eurot. Patsientide jaoks tähendab see aga hambaravi vähemalt 10-protsendilist kallinemist.

Kui hambaarstid saavad lisakulu küsida patsiendi käest, siis haiglatel ja perearstidel see võimalus puudub. Nende sissetulek tuleb tervisekassast.

Tervisekassa sai kindlustusmaksete kompenseerimiseks kaks miljonit eurot, kuid juba esitatud pakkumised ületavad seda vähemalt viiekordselt.

"Hetkel on olukord ju see, kus riskihindamine iga üksiku tervishoiuteenuseosutaja puhul on kindlustuse jaoks selles mõttes keeruline, et enamasti ei ole teada sellist kahjujuhtumite statistikat selle asutuse kohta," rääkis sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.

"Me ei osanud ilmselt piisavalt arvesse võtta seda, et käivitamise aastal seda eelnevat kahjustatistikat ei ole ja see põhjustab sellise suure, tervishoiuteenuse poolt vaadates põhjendamatult kõrged pakkumised neile kindlustusmakseteks," lisas ta.

Paluste möönis, et ministeeriumile tuli halva üllatusena nii kahe teise kindlustusseltsi loobumine kui ka PZU pakutavate lepingute tingimused.

Kui ministeerium soovitab kindlustusega hinda soodsamaks kaubelda, siis PZU Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuhi Argo Argeli sõnul on lepinguid palju, nende sõlmimisega on kiire ja seetõttu läbirääkimisteks aega pole.

"Kui me räägime maksetest, siis makseid ma siin kommunikeerida ei saa rohkem, kui öelda, et vaadake oma makseid vastu patsientide arvu, siis te näete, et see summa ei ole üldse suur," selgitas ta.

Argeli sõnul pole praegu selge, kui palju hakatakse esitama kahjunõudeid ja kui suured on väljamaksed, seega võib aja jooksul selguda, et tegu on kahjumliku äriga.

Terviseameti kinnitusel peab kõigil tervishoiuteenuste osutajatel olema 1. detsembriks sõlmitud vastutuskindlustusleping. Kui lepingut ei sõlmita, jääb ettevõte ilma tegevusloast.

Perearstid nimetavad tekkinud olukorda ühe firma nuumamiseks ning ei pea õigeks niigi napi raviraha sellist kulutamist.

"Kui seda raha ei leita või seadust edasi ei lükata, siis perearstid ühiselt panevad seljad kokku ja ma arvan, et meie taha tulevad ka hambaarstid, füsioterapeudid – kõik need 1500, keda see vastutuskindlustus puudutab – ja jäävadki kõik tegevusloata. Ja vaatame, mida riik siis tegema hakkab," ütles perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

Esialgu ei pea sotsiaalministeerium vajalikuks seaduse jõustumist edasi lükata.

Allikas: https://www.err.ee/