Fosforiidi kaevandamine võiks Eestis aluse panna fosforhappe tootmisele

"Teeme uuringuid Aru-Lõuna karjääris eesmärgiga saada aru sellest, et kui ühel hetkel hakataks Eestis fosforiiti kaevandama, milline oleks just konkreetse ala näitel majanduslik tulu, aga ka võimalikud kaasnevad keskkonnamõjud ja -riskid," selgitas projektijuht Lauri Joosu ERR-ile.

Kaevandamise seisukohast kaalub geoloogiateenistus peamise võimalusena pealmaa kaevandamist. Tavaliselt on fosforiit selleks piisavalt maapinna lähedal. Rikkalikemate reservidega Rakvere maardla jääb aga sügavamale, mistõttu uuritakse ka võimalusi allmaakaevandamiseks.

"Virumaal on kolm suurt fosforiidimaardlat: Toolse, Rakvere ja Aseri. Rakvere maardla jääb Rakvere linnast natukene ida poole ja seal on fosforiidi kiht 60–100 meetrit maapinnast. Fosforiidikihi paksus jääb viie ja kümne meetri vahele," sõnas Jooksu.

Toolse maardlas, mis jääb Rakvere maardlast põhja poole, on fosforiidikiht Joosu sõnul õhem, aga maapinnale lähemal. Kuna fosforiidikiht moodustab vaid ühe kivimikihi, pole mõtet sügavamale minnagi. Pealmaakaevandamine on ka tehniliselt kõige lihtsamini lahendatav.

"Kõige suurem väljakutse allmaakaevandamise rakendamisel on see, et fosforiit on hästi pehme ja pude. Tuleks mõelda, kuidas hoida kaevanduskäike stabiilsena, et maavara saaks üldse pinnale tuua. Kindlasti pole fosforiiti võimalik sellisel viisil kaevandada nagu põlevkivi, kus jäetakse tervikud ja nende vahelt kaevandatakse," märkis ta.

Allmaakaevandamise puhul uurib geoloogiateenistus ka võimalusi, kuidas teha seda veetaset alandamata. "See osa uuringust on veel täiesti algjärgus, sest taolised meetodid pole maailmas üldse levinud. Teame, et käimas on üks proovikatse, mille pealt saame plussidest ja miinustest rohkem teada. Seal võib esineda veel meie jaoks teadmata tahke, mis Eesti kontekstis idee laualt maha kannavad," tõdes Joosu.

Kuidas kõige paremini fosforhapet toota?

Kaevandusmeetodite kõrvalt uurib geoloogiateenistus võimalusi fosforiidi väärindamiseks. "Fosforiidi väärindamisel on mitmeid samme. Esimese sammuna maavara rikastatakse. Lihtsustatult öeldes eraldatakse liiv kunagi elanud loomade kodadest, mis fosforit sisaldavad. Saadakse rikkam toore ehk fosforiidi kontsentraat," sõnas projektijuht.

Fosforiidi kontsentraat on kõige madalama järgu fosforiidi saadus, millega maailmaturul kaubeldakse. Kõrgema väärtusega järgmine samm on Joosu sõnul fosforhappe tootmine. "Fosforhape on edasine toore, mis leiab peamiselt rakendust väetisetööstuses, aga piisava puhastamise korral saab seda kasutada ka näiteks toiduainetööstuses," tõi Joosu näiteks.

Fosforhappe tootmiseks on erinevaid meetodeid, mille hulka kuuluvad toorme töötlemine väävel-, sool- ja lämmastikhappega ning kuumtöötlus. Joosu sõnul on väävelhappel põhinev töötlus maailmas kõige levinum. Sellel omakorda on veel terve hulk erinevaid alasuundi.

"Oleme analüüside käigus jõudnud järeldusele, et ilmselt on Eestis kõige mõistlikum väävelhappe või soolhappega töötlemine. Nüüd otsime partnerit, kes teeks meile vastavaid katseid, selgitamaks välja töötlemistehnoloogiate kulud ning kaasnevad produktid ja heitmed. Tahame aru saada, millised on nende tegevuste võimalikud jalajäljed," toonitas Lauri Joosu.

Praegu toimuvad läbirääkimised Joosu sõnul kahe võimaliku partneriga. Geoloogiateenistus loodab lepinguni jõuda veel sel aastal ja saada esimesed tulemused tuleva aasta esimesel poolel. Enne tuleb testpuurimistega koguda katsete jaoks kuni 30 tonni fosforiiti.

Aru-Lõuna karjääris on praegu käimas ettevalmistustööd fosforiidiuuringute testpuurimisteks. Suurem kogus fosforiiti tuuakse välja novembris.

Ühe osa uuringutest moodustab ka muldmetallide eraldamisvõimaluste uurimine. Nimelt loodab geoloogiateenistus, et fosforhappe tootmise käigus saaks fosforit sisaldavatest kodadest eraldada ka haruldasi muldmetalle. "Nende haruldaste muldmetallide sisaldused on suhteliselt väiksed ja nad on nendes kodades mineraalide koosseisus koos fosfori, kaltsiumi ja hapnikuga. Neid eraldamata lähevad muldmetallid lihtsalt fosforhappesse või sattuvad jääkidesse," sõnas Joosu.

"Teemegi uuringuid selleks, et saada numbrilised näitajad, mis on kulupool ja mis on tulupool. Seda nii raha kui ka keskkonnamõjude võtmes," võttis projektijuht kokku.

Allikas: https://novaator.err.ee/