USA-s streigivad kümned tuhanded sadamatöölised

Rahvusvahelise sadamatööliste liidu (ILA) liikmed lahkusid teisipäeval mitmetest USA suurematest sadamatest, mis omakorda tõi kaasa üleriigilised konteineriliikluse häired.

Tegemist on esimese sellise seisakuga peaaegu 50 aasta jooksul.

President Joe Bidenil on seaduslik õigus streik 80 päevaks päevaks peatada, kuid Valge Maja on teatanud, et president ei kavatse seda rakendada.

Streigi osapooled vaidlevad kuueaastase lepingu pärast, mis puudutab umbes 25 000 sadamatöötajat, teatas USA merendusliit, mis esindab laevafirmasid, sadamaühendusi ja mereterminali operaatoreid.

Esmaspäeval teatas merendusliit, et on suurendanud oma pakkumist, mis tõstab töötajate palku ligi 50 protsenti, kolmekordistab tööandjate sissemakseid pensioniplaanidesse ja tugevdab tervishoiuvõimalusi.

Sadamatööliste liidu juht Harold Daggett nõuab liikmete palkade suuremat tõstmist, väljendades samas muret automatiseerimisest tulenevate ohtude pärast.

Merendusliit on süüdistanud ametiühingut läbirääkimistest keeldumises ja esitanud kaebuse tööturgu reguleerivatele asutustele, kes omakorda palusid neil ametiühinguga kohtuda.

Eelmise lepingu kohaselt oli töötajate algpalk 20–39 dollarit tunnis, olenevalt töötaja kogemusest. Töötajad saavad ka muid hüvesid, näiteks konteinerkaubandusega seotud boonuseid.

Daggett teatas, et ametiühing soovib kuueaastase lepingu kehtivusaja jooksul näha tunnipalga kasvu viie dollari võrra aastas, mis tema hinnangul ulatub umbes kümne protsendini aastas.

Ametiühing väidab, et firmad on töötajatele võlgu, pärast seda, kui laevandusettevõtete kasum kasvas Covidi pandeemia ajal hüppeliselt, samas kui inflatsioon tabas palku. Ametiühing on hoiatanud, et oodata on veel laiemat streiki.

Sadamatööliste liit on öelnud, et esindab rohkem kui 85 000 inimest. Oma aastaaruandes väitis liit endal olevat 47 000 aktiivset liiget.

Streigist on mõjutatud eelkõige ajatundlik kaup nagu toit.

Oxford Economics ütles, et streik omab mõju veel mitmele sektorile, näiteks tubaka- ja nikotiinitööstusele, rõiva- ja jalatsifirmadele ning ka Euroopa autotootjatele.

Import USA-sse kasvas möödunud suvel hüppeliselt, kuna paljud ettevõtted võtsid enne streiki kasutusele meetmeid saadetiste tempo tõstmiseks.

"Ma ei usu, et näeme vahetuid majanduslikke mõjusid. Kuid nädalate jooksul, kui streik kestab nii kaua, võime hakata nägema hindade tõusu ja kaupade puudust," ütles Northeastern University professor ja endine Valge Maja nõunik tööküsimustes Seth Harris.

Oxford Economicsi USA majandusteadlase Grace Zemmeri sõnul võib streik mõjutada rohkem kui kolmandikku Ühendriikide ekspordist ja impordist, mõjutades USA majandust vähemalt 4,5 miljardi dollari ulatuses igal streiginädalal. Ta ütles, et enam kui 100 000 inimest võivad jääda streigi ajaks ajutiselt tööta.

"See on tõesti käivitav sündmus, mis toob kaasa doominokivide kukkumise lähikuudel," ütles ookeanikaubaveo analüüsifirma Xeneta peaanalüütik Peter Sand, hoiatades, et seisak võib tõsta kaupade saatmiskulusid.

Olukord tekitab USA majanduses delikaatsel ajal ebakindlust. Majanduskasv on olnud aeglane ja töötuse määr tiksub kõrgemale. Samuti toimuvad kuue nädala pärast USA presidendivalimised.

Streik paneb president Bideni keerulisse kohta.

USA presidendid saavad sekkuda töövaidlustesse, mis ohustavad riiklikku julgeolekut või turvalisust, kehtestades 80-päevase järelemõtlemisperioodi, mis sunnib töötajaid läbirääkimiste ajaks tööle tagasi minema. Näiteks 2002. aastal rakendas seda vabariiklasest president George W. Bush pärast 11 päeva kestnud sadamatöötajate streiki.

USA kaubanduskoja kutsus Bidenit üles tegutsema.

"Ameeriklased kogesid 2021. aastal pandeemia ajal tarneahela viivitusi ja kaupade nappust. Oleks mõistusevastane lubada lepinguvaidlusel meie majandusele selline šokk anda," ütles kaubanduskoja president Suzanne P. Clark.

Sadamatööliste liidu juht Daggett toetas 2020. aastal Bidenit, kuid on viimasel ajal kritiseerinud presidenti, viidates lääneranniku sadamatöötajatele avaldatud survele jõuda tööandjatega kokkuleppele. Donald Trumpiga kohtus ta juulis.

Kuigi igasugune streik tuleb demokraatidele enne valimisi kahjuks, oleks töölisliikumise võõrandumine neist vaid nädalad enne valimisi tuntava mõjuga, ütles Rutgersi ülikooli tööuuringute ja töösuhete professor William Brucher.

Brucheri sõnul on tõenäoline, et streigisurve sunnib tööandjaid tulema välja palju sisulisema pakkumisega kui praegu.

Allikas: https://www.err.ee/