Sikkut: pensionite kärpimine või pensioniindeksi vähendamine pole mõeldav

Sikkut vastas küsimusele, mille taha jäi sotsiaalvaldkonnas suurem kärbe, et järgmise nelja aasta peale on sotsiaalministeeriumi kärped 220 miljonit eurot ning selle hulgas on nii lagi vanemahüvitistele kui ka haigusrahadele ning muudatused tervisekassas.

"Aga kui selle küsimuse taga on kõige suurem kuluartikkel ehk pensionid, siis see tõepoolest jäi sotsiaaldemokraatide taha. Pensionite kärpimine või indeksite vähendamine ei ole meil mõeldav. Ükskõik millises rahvusvahelises võrdluses me oleme põhjakiht selles osas, kui hästi me suudame eakate toimetulekut tagada või nende vaesusriski maandada," lausus ta.

Sikkut tõi näiteks Soome, kus keskmine pension on samal tasemel kui Eesti keskmine palk ehk 2000 euro juures. "Meie pensionäride sissetulekud on sellisel tasemel, et see ei ole küll koht, mille arvelt riigieelarvet tasakaalu viia," nentis ta.

Pensionite indekseerimisega peaks järgmise aasta aprillis olema pensionitõus ligi kuus protsenti, ütles Sikkut, kelle sõnul on suudetud kogu aeg pensione maksta, vaatamata sellele, et juba 2004. aastal kukkus esimene sammas defitsiiti.

"Pensionite suurema osa katab ära sotsiaalmaks, aga see, mis viimastel aastatel puudu jääb esimesest sambast – eks see tuleb üldistest eelarvetuludest, mille koormat kannavad töötavad inimesed ja need, kes tarbivad," ütles ta.

Sikkut ei pea enda sõnul õigeks, et maksude kogumine, millega kaetakse ka puudujääv osa pensionimaksetest, on kaldu töötaja ja tarbija poole. "Rahvusvahelises võrdluses küsitakse – kus on teie varamaksud või kapitalimaksud?" märkis ta.

Sikkut: riik peaks hakkama maksma laste eest sotsiaalmaksu

Tervisekassa puudujäägi katmiseks tõuseb järgmisel aastal paljudele patsientidele visiiditasu ning voodipäeva tasu. Lisaks võetakse tervisekassa reservist 168 miljonit eurot.

"Kuna 13 protsenti sotsiaalmaksust juba mõnda aega ei piisa, siis viimased neli aastat on tervisekassa tulude ja kulude vahte kaetud üldistest eelarvetuludest. Järgmine aasta on esimene, kus sellist siiret ei ole, aga tervisekassal on kogutud reserve ja nende reservide arvelt on võimalik katta tulude-kulude vahet, et hoida teenuste kättesaadavus vähemalt selle aasta tasemel. Osa puudujäägi kattest tuleb täiendavast visiiditasust. See on väga valus otsus,  arvestades, et omaosaluse tase on Eestis erakordselt kõrge," lausus Sikkut.

Küsimusele, mis saab siis, kui tervisekassa reservid otsa lõppevad, vastas Sikkut, et reservides on veidi üle 700 miljoni euro ja see võimaldab raviteenuseid rahastada järgmised paar aastat.

"Aga pikaajaliselt – praegu me tegime otsuse kaitsekulude osas, mis oli vajalik, aga kui paar aastat on tervishoius võimalik seda otsust edasi lükata, siis rohkem mitte. Ja eks on teistes valdkondades samalaadseid muresid," lausus ta.

Sikkuti sõnul on ta ühe lahendusena välja käinud ettepaneku, et riik hakkab laste eest maksma sotsiaalmaksu, nagu aastast 2018 maksab riik sotsiaalmaksu mittetöötavate pensionäride eest.

"Me ei tõstnud 2018 sotsiaalmaksu. Selle riigieelarve mahu juures on võimalik prioriteete seada ja (2018) oli võimalik selline lisarahastus tervisekassasse leida. Kui me seame prioriteete, saame me pingutada nii, nagu me pingutasime kaitsekulude jaoks, on võimalik leida rahaline kate ka tervishoidu. See kahtlemata ei ole lihtne ja lõpuks viib see maksutõusudele, kui teistel valdkondadel on rahastamisvajadused," lausus Sikkut.

Allikas: https://www.err.ee/