Eesti 200 soovib avada tööturu oskustööjõule

"Eesti majandus seisab silmitsi kallite sisendhindade, tööjõupuudusest tingitud palgasurve ja madala tootlikkuse probleemidega juba pikemat aega. Meie majanduse üheks suurimaks arengu piduriks on oskustega tööjõu puudus – tänane kutseharidus ja Eesti kvoodisüsteem piiravad, mitte ei toeta majanduse arengut. Majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks peame looma oskustööjõu kvoodi – selleks et kindlustada Eesti ettevõtete areng, uued investeeringud ja Eesti majanduskasv on vaja rohkem oma ala spetsialiste ja oskustöötajaid," ütles Kallas.

Eesti 200 ettepanek on Kallase sõnul lisaks üldisele rändekvoodile luua oskustööjõu kvoot ja sellega muuta kvoodisüsteemi paindlikumaks, et see vastaks Eesti majanduse tööjõuvajadustele.

Eesti 200 ettepaneku järgi suureneks majanduskasvu tingimustes kvoodi osa, mille sees on kindlalt fikseeritud oskuste valdkonnaga töötajad. Kvoodi muutuv osa oleks seotud majanduskasvuga – majanduskasvu suurenedes rakendub oskustööjõu kvoodi osa ning majanduse langedes see jällegi läheks kinni.

Kvoodi muutuv osa jaotuks enim oskustööjõu vajavate majandusalade vahel, milleks on näiteks metallitööstus, elektroonika- ja elektriseadmete tootmine, masinate ja seadmete tootmine, energeetika, hulgikaubandus, mäetööstus, paberitootmine, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, mootorsõidukite tootmine ja muud.

Eesti 200 soovib rändekvoodi muutmise arutelu ja otsuseid juba käesoleva aasta sügisel, et võimalused ettevõtjatele avaneksid uuest aastast. 

"Ettevõtjad ei jää ootama, kui ei ole vajalikku tööjõudu, siis kolitakse tootmine sinna, kus on tööjõudu. Samuti ei tule siia suurinvesteeringu tootmisesse, kui Eestil ei ole võimalik tagada vajalik oskustööjõud," lausus Kallas.

"Ka on meil keeruline arendada välja kutsehariduses uued oskustöö erialad, sest need vajavad selle ala spetsialiste, keda Eestis täna ei ole. Kui soovime Eesti majanduse tootlikkust tõsta ja kasvu toetada, siis peame kujundama ettevõtlust toetava keskkonna, mis meelitaks Eestisse tarku insenere ja välistudengeid, kes sooviks end meie riigiga pikemaks ajaks siduda," rääkis Kallas.

Kallas märkis, et Eesti vajab majanduse konkurentsivõime kasvatamise tervikpaketti – oskustööjõu kättesaadavust, energia kättesaadavuse suurendamist ja hindade allatoomist ja ka teaduse ja arendustegevuse investeeringute maksusoodustust. "Kõik need suurendavad tootlikkust ja on eelduseks pikaajalise majanduskasvu tagamiseks," ütles Kallas.

Kallas lisas, et majanduse konkurentsivõime suurendamiseks viiakse ellu ka õppimiskohustuse reform ja kutsehariduse reform, mille tulemusel siseneb Eesti tööturule iga-aastaselt ligi 1300 kvalifitseeritud noort rohkem.

"Kutseharidusreformi tulemusel muutuvad kutsehariduse õpivõimalused vastavaks tööandjate soovidele ja OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele ning reformi eesmärgiks on sõnastatud, et 40-50 protsenti noortest õpib aastal 2035 rakendusgümnaasiumis või kutsehariduses," lisas ta veel.

Allikas: https://www.err.ee/