Oodatava eluea kasv näib jõukates riikides hüppeliselt pidurduvat

Ajakirjandusest võib vahel kuulda uudiseid, kuidas üha rohkem inimesi elab vähemalt saja-aastaseks. Nüüd osutavad Illinois' Ülikooli epidemioloog Jay Olshansky ja kolleegid, et sellistes uudistes on omajagu eksitamist ja keskmine oodatav eluiga näib tõusvat vaevaliselt isegi rikkamates riikides, vahendab Nature News.

Olshansky töörühm analüüsis järelduseni jõudmiseks kümne riigi või piirkonna viimase 30 aasta suremusandmeid. Olshansky nentis, et inimese eluiga on võimalik küll pikemaks venitada, kuid mitte lõputult. Varem või hiljem saab bioloogiline vananemine tema sõnul inimese kätte. Ehkki Olshansky hinnangul on eluea järsu pikenemise ajastu nüüd läbi, pole kõik teadlased temaga sama meelt. Osa teadlasi märgib näiteks, et arstiteadus võib siiski leida veel mõne olemuslikult uue võimaluse inimelu pikendada.

Kõik ei elagi saja-aastaseks?

Meditsiin ja rahvatervishoid arenesid 20. sajandil nii tormiliselt, et inimeste oodatav eluiga kasvas iga kümnendi kohta umbes kolm aastat. Jay Olshansky ja mitmed teised teadlased väitsid juba ammu, et selline eluea kasv ei kesta igavesti. Samas osutavad optimistlikumad ennustuse, et sel sajandil sündinud lapsed elavad vähemalt saja-aastaseks. Kas taolised ennustused peavad paika või mitte, ei tea aga keegi enne, kui 21. sajandil sündinud inimeste vanaduspõlv kord kätte jõuab.

Olshansky ja kolleegid kirjutasid esimest korda juba 1990. aastal, et inimese oodataval elueal on piir. Epidemioloogi sõnul ootas töörühm 30 aastat, et oma väitele tõestust leida. Nüüd on tema sõnul lõpuks käes kindlad tõendid, et piiratud eluea hüpotees peab paika.

Hüpoteesi toetavad tõendid põhinevad maailma kõrgeima oodatava elueaga riikides registreeritud surmajuhtumitel. Valim hõlmas Hong Kongi, Jaapani, Lõuna-Korea, Austraalia, Prantsusmaa, Itaalia, Šveitsi, Rootsi, USA ja Hispaania andmeid. Töörühm analüüsis surmajuhtumeid aastatest 1990–2019, et andmetest jääks välja koroonapandeemiast tingitud liigsuremus. 

Uurijad leidsid, et aastatel 2010–2019 kasvas inimeste oodatav eluiga aeglasemalt kui 20 aastat  varem aastatel 1990–2000. Teisisõnu elavad inimesed ikkagi üha kauem, kuid mitte enam nii märkimisväärselt rohkem kui varem. Täpsemalt lisandus läinud kümnendil kõikjal peale Hong Kongi ja Lõuna-Korea inimeste eluaeale vähem kui kaks aastat.

Samuti selgus, et peale 2010. aastat sündinud lastel on võimalus elada saja-aastaseks suhteliselt väike. Nii kõrge vanuseni võib jõuda umbes iga 20. naine ja 50. mees. Kõige tõenäolisemalt elavad terve sajandi Hong Kongi naised, kellel on saja-aastaseks elamise võimalus 12,8 protsenti.

Kas vananemist saab peatada?

Uuringule kommentaari kirjutanud Max Plancki demograafia instituudi rahvastikuteadlase Dmitri Jdnaovi sõnul on inimelu jätkuv pikendamine keeruline. See eeldaks tema sõnul, et teadlased leiaksid ravi eeskätt vanemaid inimesi kimbutavatele haigustele.

Samas leiab Jdanov, et Jay Olshansky tulevikuvaade on liialt pessimistlik. Ehkki nüüdseks on arstiteaduses uut läbimurret saavutada raske, ei välista Jdanov, et uute tehnoloogiate kiire areng toob siiski tervishoius kaasa ettenägematu revolutsiooni.

Sajand tagasi uskus tema sõnul vähe teadlasi, et laste suremust annaks oluliselt vähendada. Ometi on laste suremus vaktsiinide, hariduse ja rahvatervishoiu toel vähenenud maailmas tänapäevaks võrreldes 1950. aastaga viiekordselt: nelja protsendini. 

Uues uuringus tuli muu hulgas välja Olshansky hinnangul šokeeriv keskmise oodatava eluea langus Ameerika Ühendriikides alates 2010. aastast. Seni on peale 1900. aastat oodatava eluea vähenemist täheldatud ainult äärmuslike sündmuste nagu sõja järel. USA elanike eluea languse taga on keskmiselt 40–60-aastaste inimeste enneaegsed surmad näiteks diabeedi ja südamehaiguste tõttu. Olshansky sõnul ei peegelda leid aga kogu USA ühiskonna käekäiku, sest rikkamate ja haritumate ameeriklaste  oodatav eluiga kasvab endiselt.

Allikas: https://novaator.err.ee/