Uue ajastu tööjõuturg nõuab kolleegide kõrval kobotitega kohanemist

Aasta lõpuni on jäänud alla saja päeva. Juhul kui aasta alguse ennustused peavad paika, peaks alles jäänud aja sees toimuma inimest jäljendavate robotite vallas üpris suur areng. Nimelt peeti praegust aastat humanoidroboteid hõlmava lavastuse esimeseks vaatuseks. Juhul kui ennustus osutub liialdatuks, võib osa süüst ajada Elon Muski kaela. Avalikkus on juba harjunud tema kõrgelennuliste ettekuulutustega, mistõttu ei teeks me sellega talle liigselt ülekohut.

Seejuures oli Musk üks neist, kes lubas sel aastal oma ettevõttes 1000-pealise robotite armee tööle asumist. Lõppenud suve seisuga liikus autotehases ringi kaks Optimus robotit, mille tootis firma ise. Pole täpsustatud, milles seisneb nimetatud kahejalgsete masinate töine tegevus, kuid mulje loeb. Inimestele mõeldes piisaks tõsiseltvõetavuse tekitamiseks kohvitassiga ringi liikumisest ja tööga hõivatutele anekdootide rääkimisest.

Musk pakkus põgusa arvutuse põhjalt, et robotite tootmine võiks kergitada Tesla väärtuse umbes 20 triljoni dollarini.

Saksamaa panganduskontserni Deutsche Bank analüüs hindab tüüpilise Optimus roboti mudeli hinnaks keskmiselt 50 000 dollarit. Uskudes Elon Muski lubadust, et Optimused on müügiks valmis järgmisel aastal, pakub pank, et kümnendi lõpuks müüb ettevõte aastas 200 000 robotit. See lisaks käibesse kümme miljardit dollarit. Kui Optimus on oma töös sama vilunud kui inimesest töötaja, sünniks ühe töötaja asendamisest umbes 31 000 dollari suurune palgakulu kokkuhoid.

Kümnendiku töötajate asendamine robotiga annaks umbes 140 miljoni dollari suuruse kokkuhoiu. Vahetades aastaks 2030 välja viiendiku tööjõust, säästaks autotootja tööjõukuludelt juba üle poole miljardi dollari.

Tesla pole ainuke humanoidrobotiteid sisaldava tuleviku looja. Kui 2020. aastal hinnati selliste robotite arendusega seotud ettevõtluse turu suuruseks kokku 2,1 miljard dollarit, ennustatakse järgmiseks aastaks peaaegu neljakordset kasvu kaheksa miljardi dollarini. Praegu arvatakse, et mitte-inimestest uue põlvkonna tööliste arendamisega tegeleb tõsise rahalise panustamise toel vähemalt 16 suurt ettevõtet.

Lisaks Teslale on tuttavamad nimed Boston Dynamics, Softbank ja Toyota. Ühendkuningriigis, Norras ja Hispaanias on avalikkusele vähem tuntud, kuid arvestatava potentsiaaliga Euroopa ettevõtted. Suure elevandina ei saa kindlasti jätta arvestustest välja Hiinas toimuvaid arendusi. Eelmisel aastal kinnitati Hiinas 2025. aastaks humanoidrobotite tootmist kavandav riiklik programm.

Kirjeldatud arengud toovad kaasa mitmesuguseid muutusi. Ilmsemate seas võib nimetada ümbervaatamisele minevatena inimese töö väärtuse, töö korralduse ja ka sõnavara. Viimasest alustades on aeg harjuda igasuguste -bot lõpulistest sõnadest kobot'iga. Selle moodustab kombinatsioon ingliskeelsetest koostööd tähistavast sõnast collaboration ja 1920. aastal Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki loodud sõnast robot.

Kobot ehk inimesele töökaaslane-robot peaks kujunema tööprotsesside uuenemise esimese etapi kõige nähtavamaks tegelaseks. Seda ilmsemalt langeb suurem väljakutse ja vastutus inimesele. Täiskasvanud inimene on õigussüsteemi konventsioonide põhjal eos vastutuse kandja. Robotite puhul pole vastavaid seadusi isegi veel arutama asutud.

Varasema arvutiajastu kogemuse põhjal oli inimene sunnitud kohanema masina vajaduste ja piirangutega. Rohmaka masina või paindumatu arvuti kasutamise oskuseta kaotab inimene nii töist kui ka sotsiaalset konkurentsivõimet. Tegemist on tema enda üha uuesti loodava lõksuga. Soovides säilitada robotist võimekamana juhi positsiooni, peab ta nõustuma vastutaja rolliga. Pole raske ette kujutada, kuidas selline partnerlus tekitab vapustusi senises töökorralduses.

Suurimaks väljakutseks kujuneb ilmselt inimese tunnetega seotud kohanemisvõime. Austraalia Monashi Ülikooli uuringu sissejuhatuses ennustatakse, et koostöörobotite ilmumine lisab töötajate vaimsele tervisele ja nende töökoha turvalisusele uusi psühhosotsiaalseid riske. Valikus pole robotitest loobumine, vaid enda kohandumine või lahkumine.

Austraalia riiklikus robootikastrateegias ennustatakse, et uute töökaaslaste abist oodatakse töötajate tootlikkusele 50–150-protsendilist kasvu. Riigis tervikuna lisanduks 2030. aastaks sisemajanduse kogutoodangusse veel 170–600 miljardit dollarit.

Ajaloole toetudes on valik etteaimatav – robotile antakse eelised, isegi kui sõnades püütakse hoolida inimesest. Riskide vähendamiseks soovitavad teadlased ettevõtete juhtidele pühenduda rohkem töötajaskonna ettevalmistamisele. Sellega seoses tasub meenutada, et lisaks sõna "robot" leiutamisele ennustas Karel Čapek, kuidas "masin ei suuda kunagi inimest orjastada, kuniks inimesele makstakse piisavalt hästi masina hooldamise eest".

Tulevikus on väärtuslik see inimene, kes hoolitseb võimalikult paljude kobotite eest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Allikas: https://novaator.err.ee/