Ökonomist arstide palkadest: riik peaks rohkem palgapoliitika kujundusega tegelema

Kui paljudele on viimastel aastatel palgatõus jäänud unistuseks, siis Tervise Arengu Instituudi tänavu märtsis tehtud uuringu kohaselt on märkimisväärselt tõusnud nii arstide, ämmaemandate, õdede kui ka hooldajate palgad.

"Palgad tõusid tänu kollektiivlepingule. Eelmise aasta kollektiivlepingus lepiti kokku, et alates 1. aprillist eelmisel aastal tõusevad tervishoiutöötajate palgad keskmiselt umbes 20 protsenti," selgitas TAI vanemanalüütik Tiiu-Liisa Rummo.

Varasematel aastatel on palgatõus jäänud 10 protsendi piiresse.

"Selle korraliku palgatõusu me saime siis, kui inflatsioon oli väga kõrge. Tegelikult see praegune palgauuring, mis on tehtud selle aasta märtsis, kajastab 2023. aasta palgatõusu, mis oli aprillis," ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

"Need keskmised ja mediaanid sisaldavad palju rohkem töötunde kui see norm 168. Arstid töötavad tihtipeale 200 tundi ja rohkem, sest meid on ikkagi puudu, ja need sisaldavadki ületundide, öövalvete, nädalavahetuste lisatasusid," lisas Rehemaa.

Senine meedikute kollektiivleping lõppeb 1. aprillil ja läbirääkimised uute palkade üle on alanud. Haiglate liit pole oma pakkumist meedikutele veel esitanud, kuid meedikud sooviksid ligi kuueprotsendilist palgatõusu. Samas on meedikute palgad Eestis võrdlemisi kõrged.

"Kui võrrelda teiste riikidega ja vaadata missugune on meditsiinitöötajate palk võrreldes keskmise palgaga, siis näiteks Soomega suhtes keskmisse palka, saavad meditsiinitöötajad rohkem palka ja see suurem tõus on toimunud viimaste aastate jooksul," ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Oja sõnul on Eesti kulutused tervishoiule alates koroonakriisist märkimisväärselt kasvanud. Kui enne koroonat moodustasid kulus tervishoiule 5,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist, siis nüüd need riigi eelarvestrateegias seitsme protsendi juures.

"Küsimus on see, kas me saame selle täiendava raha eest ka rohkem teenust või on see läinud ainult hinnatõusu, sealhulgas palkade tõusu," ütles Oja.

Ökonomisti sõnul peaks riik rohkem tegelema palgapoliitika kujundamisega, kuna palgad moodustavad märkimisväärse osa avaliku sektori kuludest.

"Selleks, et neid kulusid kokku hoida, tuleks vaadata natukene laiemalt, võrrelda teistega ja vaadata, missugune on see sisemine õiglus erinevate töökohtade vahel tervishoiusektori sees ja ülejäänud majandusega," rääkis Oja.

Kuni 1. aprillini kehtiva kollektiivlepingu katteks on tervisekassa planeerinud meedikute palgatõusuks ligi 29 miljonit eurot. Edasine palgatõus saab tulla ravijärjekordade pikenemise arvelt.

Allikas: https://www.err.ee/