Riigikontroll: väike osa tervishoiutöötajatest laseb oma teadmisi hinnata

Riigikontroll nendib, et kuigi sotsiaalministeerium peab pädevushindamist ravikvaliteedi tagamise juures oluliseks, siis see on vabatahtlik ning töötajatele käegakatsutavaid eeliseid ei anna.

Hindamise läbib väike osa töötajatest ning riik pole selleks, et rohkem tervishoiutöötajad hindamise läbiks, midagi ette võtnud. Seega saavad takistusteta tööd jätkata ka need tervishoiutöötajad, kelle teadmised on aegunud ja kes pole huvitatud enese arendamisest. 

"Ehkki auditi käigus selgus, et lõviosa tervishoiutöötajatest tegeleb süsteemselt enese täiendamisega, viitasid erialaühendused, et enese arendamisest vähe huvitatud ja ebapiisavate teadmiste ning oskustega töötajad võivad tegutseda aastaid ilma, et keegi nende ebapiisavale pädevusele tähelepanu pööraks," leidis riigikontrolör Janar Holm. 

Riigikontroll tõi välja, et eriarstidest oli aasta alguse seisuga pädevushindamise tõend vähem kui veerandil ning õdedest ja ämmaemandatest alla kümnel protsendil. Hambaarstidest oli tõend ligikaudu 60 protsendil. 

Eelise annab pädevushindamine näiteks eratervishoiuasutustele hangetel osalemisel. 

Praegu toimuv pädevushindamine pole ka ühetaoline – mõne valdkonna hindamised on põhjalikumad ja sisukamad kui teised, sest neid korraldavad valdkonna ühendused ise. Samuti ei toimu pädevushindamist kõikides valdkondades, näiteks igal arstlikul erialal polegi võimalik pädevushindamist läbida, sest selle korraldamine sõltub ühenduste endi soovist. 

Sotsiaalministeerium peab pädevushindamist küll tugevalt soovituslikuks, kuid ei pea teostatavaks selle kohustuslikuks muutmist. Riigikontrolli hinnangul on ministeerium võtnud saatusele alistunu rolli. 

Riigikontroll leiab, et nõudlikkust pädevushindamise suhtes ja selles osalemise määra on võimalik tõsta ka siis, kui see on vabatahtlik, pakkudes ühendustele tuge. 

Üks pädevuse tagamise alus on õigusaktiga ette nähtud 60 tunni ulatuses täienduskoolitusi. Need ei ole aga kõikidele tervishoiutöötajatele kättesaadavad.

Riigikontrolli teatel pidasid erialaühendused täienduskoolituse nõude täitmatajätmist probleemseks, kuid selle ulatuse kohta täpsemad andmed puuduvad. Suurimaks takistuseks koolituste läbimisel on selle ajaks vajaliku asendaja puudumine.

Riigikontrolli hinnangul on oluline kindlustada, et tervishoiutöötajad osaleksid täienduskoolitustel vähemalt nõutud mahus. Täienduskoolitustele tuleb tagada piisav rahaline kate ning tuleb hoolitseda, et koolitustel olemine ei sõltuks asutuse liigist, suurusest ja võimest koolitusi pakkuda. Lisaks on riigikontrolli teatel vaja tööle panna järelevalve täienduskoolituste nõude täitmise üle.

Allikas: https://www.err.ee/