Kontrollikoda: riikide kliimastrateegiad on kohati aegunud, kulud hindamata
17.10.2024
Euroopa Kontrollikoda hindab oma värskes aruandes Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise poliitika üldiselt asjakohaseks, kuid soovitas parandada projektide rahastamist, tulemuste hindamist ning olemasolevate tööriistade ja platvormide kasutamist.
"Kliimast tingitud muutuste tõttu kannab EL aastas hinnanguliselt 26 miljardit eurot majanduslikku kahju. On aga ebaselge, millised liikmesriikide astutud sammud tegelikult olukorda parendavad ja kui palju," sõnas Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.
"Meie auditeeritud projektide hulgas oli isegi selliseid, mille mõju kliimamuutustega kohanemisele võib olla hoopis negatiivne," nentis Pentus-Rosimannus.
Kuigi kontrollikoja audiitorid leidsid, et EL-il on asjakohane raamistik muutumaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks, valmistab muret, et riigid kasutasid oma strateegiates kohati aegunud teaduslikke andmeid, alahinnati kohanemise tegelikku maksumust või jäeti kulud üldse esitamata.
Aastateks 2014-2020 kavandati kliimamuutustega kohanemiseks vähemalt kaheksa miljardit eurot ja praegusel rahastamisperioodil, 2021-2027, 26 miljardit eurot. Kontrollikoja audiitorite hinnatud projektidest enam kui pooled aitasid tõhusalt kliimariske vähendada. Eesti puhul toob kontrollikoda näiteks, et siin viidi ellu turbaala taastamisprojekt, mis seob süsinikku ja vett ning parandab elurikkust ja mulla seisundit. Euroopa Liidu toetus sellele projektile oli 3,9 miljonit eurot.
Märkimisväärsel osal auditeeritud projektidest aga polnud selget mõju ja kahe puhul võib mõju kohanemisele osutuda hoopis negatiivseks. Üks neist projektidest näiteks suurendas üldist veetarbimist, et tagada piisavat niisutust veejanustele kiivipuudele.
Viimaste aastakümnetega on kliimamuutuste tõttu sagenenud ekstreemsed ilmastikunähtused, mis on varasemast ka palju rängemad. Euroopa Liit on seoses kliimamuutustega ette võtnud leevendusmeetmeid, mis tagavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise, ja kohanemismeetmed, et tulla toime juba paistvate muutustega. Leevendusmeetmed üksi ei suuda ära hoida juba täheldatavaid kliimamuutuste mõjusid ja seega on kohanemispüüdlused üha enam vajalikud kliimamuutuste leevendamise täiendamiseks, seisab aruandes.
Allikas: https://www.err.ee/