"Impulss": kutsehaigus võib tabada nii vabrikutöölist kui muusikut

Marju Truu töötas ligi 20 aastat Viljandimaal vabrikus Hansa Candle väliküünalde liinil. Kuna selles hoones tehti rasket tööd, kutsusid ettevõtte töötajad seda tehase osa koonduslaagriks.

"Pidid liftipärani küünlatopse tõstma, need olid sellised euroaluste suuruse papid. Mul on siiamaani jalgade peal siuksed voldid sellest pakkimisest, sest kõik küünlad kleepsutati käsitsi, masinaid ei olnud," meenutas Truu.

"Siis oli topside ladumine, keerad, vaatad kvaliteeti. Ega seda tõstukit siis ei olnud, pidid hakkama maast laduma, esimesel real said astuda aluse peale, aga ülejäänud pidi juba siis upitama sinna taha."

Küünlavabrikus töötamine tähendas, et liftile tuli tõsta papi peale laotud plekist topse, mida oli ühtekokku ligi sada tükki. Lisaks veeti raskeid küünlaaluseid käsitõstukiga. Aastatepikkune rassimine pani põntsu Marju tervisele - tema selgroo disk hakkas välja käima.

"Mingi täiesti suvalisi liigutuse peale - ma võisin köhida, kuskile lihtsalt vaadata - ja mu selg läks paigast ära niivõrd, et ma enam liikuda ei saanud," kirjeldas naine. Ta meenutas üht jõuluaega, kui läks tööpäeva lõpus õue ega suutnud maas olevast peenikesest torust üle astuda.

"Kogu jõuluaja olin ma pikali selle selja pärast. Muidu on kodus olnud niimoodi, et ma lihtsalt olen mingis asendis ega enam liigutada. Olen olnud siin aias käpuli maas, ei saa selili keerata, lihtsalt disk on väljas ega saa liigutada. Ka hingata on raske."

Nii juhtus ka ühel hommikul, kui Truu lebas voodis ega saanud end enam liigutada. Ta kartis koguni, et on halvatud. Pärast seda, kui naine viimaks arstile jõudis, tuli selga kaks korda opereerida. Ent vaatamata lõikustele pole tervisehädad tänaseni lõppenud.

"Käisin Tallinnas kirurgi juures. Siis ta vaatas seda, näitas mulle, ja ütles, et sulle põhimõtteliselt ühte diski ei olegi enam. Väga valus on…."

Lisaks sellele diagnoositi naisel epikondüliit, mida kutsutakse nn tennisistide küünarliigeseks. Teisisõnu on see õlavarreluu kõõluse põletik, mis võib viia selleni, et isegi kohvitassi laualt tõstmine tekitab väljakannatamatut valu.

"Seal on hästi palju vaja neid küünlaid tõsta, kõik on käsitöö. Sa tõstad ja keerad neid küünlaid kogu aeg, pead vaatama kvaliteeti. Mul hakkasid küünlad käest ära kukkuma, ei jõudnud neid enam kinni hoida," rääkis Truu.

Juba pärast kolmandat ehk käele tehtud operatsiooni hakkas Marju Truu perearst peale käima, et naine vahetaks ametit. Ent naine vastas seepeale, et Viljandis ei ole tal midagi muud teha.

"Kui seal erinevates etappides oled, siis mõtled, et ma sain selle ravi, läks paremaks ja töötad edasi. Kui nüüd tagantjärgi vaatad, on jube palju asju tegelikult juhtunud tervisega. See kõik teeb kurvaks tagantjärgi. Mõtlen, et olen oma elu ära rikkunud," lausus Truu.

Ka saate teine lugu viib Viljandisse. Maris Pihlap on noor Eesti muusik, helilooja ja produtsent, kelle suurim unistus oli saada viiuldajaks. Teema lapsepõlv möödus viiulit mängides ning kui viimaks oli vaja valida õpinguteks eriala, ei tulnud midagi muud enam kõne alla – ta suundus Viljandi kultuuriakadeemiasse.

"Kui olin juba aastakese õppinud, lisandus mul viiulimängukoormust veelgi läbi selle, et lisaks õpilase rollile sain päris varakult ka õpetaja rolli. Seda küll mitte siinsamas, aga Tartus Elleri koolis," rääkis Pihlap.

"Siis ühel hetkel hakkasin tundma mingeid valusid enda käes, vasakus käes, mis siis hoiab pilli, vajutab keele alla. Ehk siis, kui esimesed korrad see valu nägi välja nii, et lihtsalt sõrmeots on valus, mingisugune närvivalu, siis kuude ja aastate jooksul see liikus muudkui edasi, kuni selleni välja, et ühel hetkel ma tundsin seda kogu ülaseljas," meenutas ta.

Pihlap vähendas Elleris õpetajatöö koormust – ta sai tunde anda nii, et laulis ette ega võtnud pilli peaaegu kättegi. Samas teenis ta vabakutselise muusikuna jätkuvalt kontsertide andmisega raha.

"Sai mingitel lahedatel suurematel lavadel olla. Need tundusid lihtsalt nii head võimalused, et ei raatsinud kohe neid käest lasta või nendest loobuda. Ja tükk aega ikkagi käisin, mängisin niimoodi, et oligi valus ja lihtsalt kas siis kannatan ära või võtan valuvaigisti appi."

Pihlap külastas ka arste ja füsioterapeute, aga mitte keegi ei öelnud talle, et ta peaks pillimängust tegema pikema pausi.

"See närvivalu ilmselt tuleb sellest, et lihased on juba nii palju aastaid olnud nii pinges, et see ei ole nii, et mingi massaaž nüüd nad korda teeks. Lihtsalt juba lihaspinge on nii suur ja nii sees, et see ei ole mingisugune nädalate või isegi kuude taastumise küsimus."

Esimene inimene, kes talle mängupausi välja pakkus, oli tema ansambli juhendaja. "Et kui sul on nagu juba aastaid nii valus - järelikult sa teed midagi nii-öelda valesti või teed midagi, mis teeb su kehale viga. Siis ka taastumine ei saa käia niimoodi, et sa jätkad sama tegevust," ütles Pihlap.

Kuigi arstid ei ole osanud Pihlapi käele väga täpset diagnoosi panna, on selge, et tema närvivalud on tingitud pilli mängimise ülekoormusest.

"Tol ajal, kui see juhtus, siis ma ei olnud isegi teadlik, et selline asi nagu kutsehaigus, et see on mingi teema või et see võiks mulle kehtida. Kuidagi mul oli vist ettekujutus, et kui see on su töö, siis see peabki kuidagi lihtsalt raske olema ja tükk aega ma ju isegi ei näinud variandina seda, et ma siis võin mitte mängida."

Kui noor muusik on nüüdseks viiulimängu asemel hakanud pigem laulma ja muusikat produtseerima, siis Marju Truu aastakümneid kestnud teenistuse kohalikus küünlavabrikus lõpetas tööandja tervislikel põhjustel. Muide, Marju Truu leivaisaks oli ettevõte Hansa Candle, mille juht ja üks omanikest on erakonna Isamaa eestseisuse liige Harri Juhani Aaltonen.

"Helistas mulle meister paar tundi enne tööpäeva algust, ja ütles, et mul sulle enam tööd pakkuda ei ole. Mul oli nagu, et mismõttes ei ole? Et olen praegu töötanud ortoos ümber, ei ole käinud sulle ka ütlemas, et ma ei saa tööd teha, ma ikkagi töötasin... Kui sul niimoodi jalad alt ära lüüakse, sa juba tead oma rahalist seisu, tead, millega arvestada ja siis järsku päevapealt - kõik on läinud," kirjeldas Truu.

Tema loos on veel pöördeid, mida siinkohal ei jõua ette lugeda, aga lõppkokkuvõttes õnnestus tööandjal temaga leping lõpetada ilma suuremate kuludeta.

Lisaks elas Truu teadmatuses kuni möödunud aasta lõpuni, mil sai arstilt ametliku kinnituse, et tal on kutsehaigus. See tähendab, et nüüd on tal võimalus tervist rikkuva töö pärast endise tööandja ehk Hansa Candle küünlavabriku vastu kahjunõue esitada. 

"Ma olen rahumeelne inimene, aga samas jälle oleks ju õiglane, et ta maksab kinni selle, mis mul on saamata jäänud teenistus tervise tõttu. Aga ma ei oska küll kuskilt nüüd midagi alustada, et seda asja ajada. Emotsionaalselt oled ikka täitsa surnud. Ei suuda midagi ajada, ei suuda mõeldagi."