Eesti teadlaste uus tööriist aitab mõelda võimalike karjäärivalikute üle

"Tihti valivad inimesed päriselus ühe või teise töö, sest asjad lihtsalt juhtuvad," ütleb Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia professor René Mõttus. Inimene võib tööelus käia vanemate jälgedes või teha oma karjäärivaliku sõprade surve toel. "Kui sa elad vallas, kus põhiline tööandja on puutöö-ettevõte, ja sa tahad seal elada, sest et su pere on seal, siis sa töötadki puutöö-ettevõttes," piltlikustab kaasprofessor.

Sestap võib juhtuda, et kui inimene kasutab Emma ja René Mõttuse ja Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia nooremlektori Kätlin Anni loodud tööriista, võib tema isiksus sarnaneda mõnele tema jaoks ootamatule ametile iseloomulikule isiksusele. Mõttuse sõnul ongi uue rakenduse mõte aidata inimestel end uue nurga alt tundma õppida. "See ei ole täppisteadus, aga annab inimestele võimaluse mõelda: milline ma võiksin olla? kas see on tõsi? mille peale ma varem pole mõelnud?" loetleb ta. 

Anni sõnul põhineb tööriist mõne aasta eest valminud geenivaramu isiksuseuuringu andmetel, kus vastuseid andis üle 68 000 inimese. Nende seast sõelusid rakenduse loojad välja 263 ameti esindajad, kelle isiksuseprofiili oli võimalik vastuste põhjal kirjeldada väga üksikasjalikult. "Kunagi varem ei ole ametite isiksuseprofiili kaardistatud nii suure valimi peal," osutab Anni.

Ekstravertne fitness-treener ja otsusekindel poliitik

Uues rakenduses peab vastaja sisestama oma praeguse ameti, vanuse, soo ja koduriigi. Seejärel tuleb täita 74 väitega küsimustik, mis kaardistab iga vastaja isiksuseomadused Suure Viisiku mudeli järgi. Kui küsimustik täidetud, näeb vastaja enda isiksuseomaduste kirjeldust, nimekirja kümnest kõige sarnasemast ja vähem sarnasest ametist ning enda isiksuse paiknemist erinevate ametite tüüpiliste isiksuste suhtes.

"Tööriistaga saabki vaadata, milliste ametite isiksusega on sinu isiksus kõige sarnasem," sõnab Kätlin Anni. Ameti isiksus tähendab siinkohal keskmist tulemust, mis nähtus selle ameti esindajate antud vastustest geenivaramu isiksuseuuringus. Tööriistas on esindatud ametid, mille pidajatest inimesi oli isiksuseuuringu vastajate seas vähemalt 25. Tulemuste ualdusväärsuse suurendamiseks kasutasid autorid veel statistilist ühtlustamist, nii et vähem esindatud ametite keskmisi nihutati veidi teiste sarnaste ametite keskmiste suunas.

"Näiteks näitlejatel on keskmisest kõrgem neurootilisus," ilmestab René Mõttus ametiga seotud isiksuse jooni. Seevastu pilootidel ja lennujuhtidel on madalam neurootilisus, sama näeb poliitikute puhul. "Poliitikud suudavad kergesti otsuseid vastu võtta – vähemalt nad ise ja teised arvavad nii, kuigi ma olen kindel, et paljud tavakodanikud ei oleks sellega nõus," muigab professor.

Suure Viisiku omaduste ritta kuuluvad veel meelekindlus, ekstravertsus, avatus ja sotsiaalsus ehk leplikkus. Anni sõnul osutusid keskmiselt meelekindlateks näiteks finants-, ehitus- ja muud tüüpi juhid, aga ka hambaraviassistendid ja elektroonikainsenerid. "Ekstravertsed olid kommunikatsioonijuhid ja fitness-treenerid. Samuti vaba aja teenuste juhid ja inimestele orienteeritud sündmuse korraldajad," loetleb nooremlektor.

Teistest suurema avatusega paistsid vastuste põhjal silma psühholoogid, keeleõpetajad, ülikooli õppejõud, teadustöötajad, kunstnikud ja religioonispetsialistid. "Religiooniinimesed olid muide psühholoogidele kõige sarnasemad. Ainsa erinevusena on nemad pigem konservatiivsed ja psühholoogid liberaalsed," märgib Mõttus.

Leplikkus iseloomustas rohkem samuti psühholooge ja tervishoiutöötajaid. Nõrgema leplikkusega hiilgasid aga juhid, kinnisvaramaaklerid ja müügiesindajad.

Elu on ühest testist keerulisem

Uue rakenduse ühe tulemusena näeb vastaja teljestik-skeemil enda isiksuse paiknemist erinevatele ametitele omaste isiksuste suhtes. Kui juhtub, et vastajat tähistav ring paikneb kõigist ametitest kaugel eemal, ei tähenda see, et inimene ei sobiks ühtegi ametisse. "Lihtsa seletusena erinevad ametid üksteisest vähem kui inimesed. Sellepärast on ametid keskel koos, aga inimesed igal pool üle kogu graafiku," selgitab René Mõttus.

Tema sõnul kehtib sama reegel mis tahes inimrühmade puhul. Erinevused sugude, vanuserühmade või isegi eri riikide elanike vahel on suhteliselt väikesed. Inimesed on seevastu üksteisest erinevamad, mis tähendab, et iga ameti sees on väga palju eri isiksusega inimesi. "Elu on keeruline ja see on fakt. Seda on vaja inimestele õigesti öelda, et lihtsaid lahendusi, nagu "sina oled kohtunik, palun", ei ole," osutab professor.

Mõlema autori sõnul ei tohiks tööriista vastuseid võtta puhta kullana. Pigem võiks rakendus ärgitada inimesi mõtlema oma karjääri peale lihtsalt uue nurga alt. "Isiksus on ainult üks näitaja, mille põhjal vaadata töö sobivust. Kindlasti loevad taustal ka inimese vaimsed võimed, oskused ja tööalased huvid," loetleb Anni. Kuigi muud tegurid võivad olla ametivalikul isegi määravamad, kinnitas tööriistale eelnenud uuring ka isiksuse kui ühe mõjuri tähtsust.

"Maailmas kulutatakse hinnanguliselt kümme miljardit dollarit aastas isiksusetestidele, mida kasutatakse personali värbamisel, hindamisel ja edutamisel," lisab Mõttus. Eeldatavasti kasvab nõudlus selliste testide järele ajas veelgi. Nii võiks professori sõnul arvata, et ametite isiksusi on põhjalikult uuritud. "Tegelikult ei ole. Suurtel firmadel on andmebaasid, aga nemad teevad andmetega raha ja hoiavad neid väga kiivalt enda teada," märgib ta.

Anni ja Mõttuse töö kaugem siht on valmistada seni suurim avalik ameti isiksuste andmebaas. Professori sõnul võiks see olla kättesaadav nii tavainimesele kui ka alustavale ettevõttele või avalikule asutusele. "Teadusmaailmas võiks see samuti olla teatud küsimuste uurimiseks kasulik, aga kindlasti just individuaalses nõustamises või värbamises," tõdeb Anni.

Mõttuse sõnul plaanivad nad uue rakendusega piltlikult öeldes maailma vallutada. "Meil on kümme partnerit erinevates riikides, kes kohandavad ja tõlgivad seda suurematesse keeltesse," osutab ta. Eesti inimestele oleks tegu aga esimese avalikult kättesaadava teaduspõhise isiksusetestiga. "Kui praegu isiksuseteste otsida, leiate näiteks Myers-Briggsi tüübiindikaatori, aga see ei põhine teaduslikel andmetel," võrdleb Mõttus. 

Lisaks soovivad autorid tööriista andmestikku põhjalikumaks muuta. "Seda annaks teha vähem esindatud ametite osas täpsemaks. Näiteks luuletajaid võiks olla ikka 100, mitte 40," sõnab professor.

Suure huvi tõttu ei pruugi kõik soovijad kohe testi tegema pääseda.

Allikas: https://novaator.err.ee/