HTM: täiskasvanute eelistused ei peaks kutseõpet dikteerima

Muutuste vajaduse kutseharidussüsteemis tingis asjaolu, et paljud noored ei jätka pärast põhikooli õppimist ei gümnaasiumis ega kutsekoolis. Lisaks katkestab osa noori kutsekoolides õpinguid või ei lähe lõpetatud erialale tööle.

Laasi-Õige (pildil) rääkis Vikerraadio saates "Uudis +", et ministeerium on aasta otsa teinud tööd ennekõike selle kallal, et kutsekeskharidus, mis võiks olla praegusega võrreldes oluliselt atraktiivsem edasiõppimise valik põhikoolilõpetajatele, saaks oma sisult jõudu juurde. Ühtlasi on püüdnud poliitikakujundajad mõista, miks kutseharidus ei ole noorte seas populaarne.

"Ainult 25 protsenti meie põhikooli lõpetajatest valib kutsehariduse. Kui me mõtleme selle peale, kui palju me oleme loonud kutsehariduses tasuta õppekohti, siis me näemegi, et noori on läbi aegade suundunud kutseharidusse liiga vähe. Meil on suured koolid hästi korda tehtud, taristu, võimekus õpetada, aga keda pole, on need noored," rääkis Laasi-Õige.

Noorte endiga rääkides on ühe põhjusena koorunud välja asjaolu, et kutsekoolist saadakse küll erialased oskused, ent nõrgaks jääb omandatav keskharidus, mistõttu püüab riik edaspidi anda kutsekeskharidusele ka keskhariduse mõttes rohkem sisu ja väärtust, selgitas Laasi-Õige. Järgmisest õppeaastast avaneb 17 uut kutsekeskhariduse õppekava.

Ka on ministeerium püüdnud välja selgitada, milliseid õpiteid, millistes valdkondades oleks mõistlik ja otstarbekas riigi raha eest pakkuda. Muu hulgas on põhjalikult süüvitud koos kutsekojaga OSKA erinevate töötururaportite andmetesse ja loodud seosed erinevate õppekavadega. "Meil on õppekavasid, kus me koolitame tööturu ootustega võrreldes näiteks 2000 protsenti rohkem igal aastal õppijaid. Nüüd ongi küsimus, et kuhu nad lähevad, kui tööturg sellises mahus neid ei oota. Kus need oskused rakendust leiavad?"

Vaadates erialade pakkumist koolide tasandil tuligi Laasi-Õige sõnul välja, et on teatud koolid, kus praegu põhikoolis õppijale ei olegi mõeldud ega ole loodud ühtegi õppekava, mis oleks suunatud põhikooli lõpetavale noorele, kes saaks seal oma esmast kutset omandada.

"Ja kui me veel näeme, et nendes koolides valdavalt õpetatakse neid samu erialasid, mis on OSKA ootustega ikkagi väga sügavas vastuolus, siis see tingib muudatusi," sõnas Laasi-Õige.

Ta tõi näiteks tänavu kõnealuse teema kontekstis palju tähelepanu saanud Hiiumaa ametikooli, mille õppekvaliteedile ei ole ministeeriumil etteheiteid ning kus on väga heal tasemel aianduse valdkonna õppe, samuti näiteks palkmaja ehituse ja väikesadama spetsialisti õppekava.

"Aga kooli suurim valdkond ongi just aiandus ja see on praegu sada protsenti täiskasvanud õppijate päralt. Samas aiandus on üks suuremaid tööturu ootustega vastuolus olevaid valdkondi. Kui me nüüd vaatame otsa veel näiteks Hiiumaa ametikooli tegevuskeskkonnale, milleks on imekaunis suure mõisa loss ja vaatame taaskord otsa sellele kutsehariduse eelarvele, siis me saamegi aru, et selleks, et luua õppekohti noortele, tuleb noortele õppekavad luua valdkondades, kus on tööd ja tuleb luua õpikeskkonnad, ka sellised, mida me jaksame haridus- ja teadusministeeriumiga koolipidaja vaates üleval hoida. Hiiumaa puhul on selline kobar muudatusi meil tõesti kavas," rääkis ministeeriumi esindaja.

Eelarvest rääkides pidas Laasi-Õige silmas seda, et kutsehariduse reformi tehakse praegu ilma lisarahata ehk raha muudatusteks saab võtta praeguse kutsehariduse eelarve seest, tehes teatud otsuseid ja valikuid.

Laasi-Õige rõhutas seejuures, et kutsehariduse reformi käigus ei taha ministeerium kuidagi demoniseerida täiskasvanute elukestvat õpet, vastupidi, see ongi ainukene viis praeguses kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada.

"Aga luues riigi poolt tasuta õppekohti ja mõeldes, milleks on kutseharidus ennekõike loodud ja mõeldud – inimeste ettevalmistamine tööturule suundumiseks –, siis siin ongi vaja eristada seda, mis on need oskused, mille pakkumine riigi poolt tasuta õppekohtade näol on vajalik ja mis on need õppekohad, mis tuleb luua, kus täiskasvanud saavad õppida väga motiveeritult, saada kõrge kvaliteediga õpet, aga mille käigus omandatud oskusi nad tegelikult rakendavad oma isiklikus elus. Ja ma ei arva, et selliste lihtsalt isikliku toimetuleku tarbeks omandatavaid oskusi peab ilmtingimata maksumaksja kinni maksma."

Laasi-Õige möönis, et riik pole viimase 20 aasta jooksul hoolimata kõikvõimalikest eesmärkidest oma strateegiates saavutanud tegelikult edu noorte õppijate kutseharidusse suunamisel. "Küll aga oleme olnud väga edukad täiskasvanute kutseõppesse toomisel ja tõepoolest aja jooksul kuidagi on kujunenud nii, et täiskasvanu oma valikutega on hakanud dikteerima seda, mida me kutseõppeasutustes õpetame," lausus ta, lisades, et see on osalt sündinud ka seetõttu, et Eestis on  kutsekoolide juhtidele antud väga palju autonoomiat otsustada, mida nad õpetavad. Avades aga õppekohti erialadel üksnes selle järgi, kuhu on suur tung, on vaikselt tasakaalupunkt triivinud kaugemale sellest, mida tööturg ootab.

"Olles lasknud täiskasvanutel oma eelistuste ja valikutega dikteerida, mida me õpetame, oleme vaikimisi triivinud kaugemale sellest, mis on tööandjate ootused ja mis võiks olla eesmärgiseade tasuta õppele. Me ikkagi peame valmistama inimesi ette selles valdkonnas, et toetada meie majanduse kasvu ja tõsta tootlikkust."

Ministeeriumis välja töötatud plaan tasuta õppe pakkumiseks ja tööturu ootustega vastavusse viimiseks tähendab seda, et osas valdkondades vähendab riik tasuta õppe pakkumist kuni 60 protsenti, mõnes valdkonnas 30 või 20 protsenti. "Aga see pilt hakkab muutuma süsteemil tervikuna," ütles Laasi-Õige.

Allikas: https://www.err.ee/