Tarbijahinnad tõusid aastaga 4,5 protsenti

Võrreldes septembriga tõusis tarbijahinnaindeks 0,8 protsenti.

Septembris oli Eesti tarbijahinnaindeks (THI) kasv aastaga 3,2 protsenti. Tollal võrreldes eelmise kuuga hinnad langesid 0,3 protsenti.

Augustis oli tarbijahinnaindeksi aastane kasv samuti 3,2 protsenti.

Ökonomist: inflatsioon on kiirenenud

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles oktoobri hinnatõusus kommenteerides, et kuna septembris andis sarnane kiirhinnang inflatsiooniks 3,2 protsenti, siis inflatsioon on tegelikult kiirenenud.

"Kui siia kõrvale panna veel ka üleeile avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaade, mille järgi nominaalne palgakasv oli septembris kaheksa protsenti, siis võib teha nukra tõdemuse, et hinnatõus jätkub ja olulist langust näha ei ole," lisas Eamets.

Sellel aastal lükkas hinnatõusu käibemaksutõus ning palgakasv ja samad tegurid mõjutavad hinnatõusu ka uuel aastal, selgitas Eamets. "Käibemaksu tõus kergitab hindu ja kerkinud hinnad panevad omakorda inimesi kõrgemat palka küsima. Kui töötus jääb jätkuvalt alla kaheksa protsendi ja hõive on ajalooliselt kõrgel tasemel, siis on tööandjatel keeruline töötajatele "ei" öelda," tõdes ta.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et nii suur hindade tõus ühe kuu jooksul oli ootamatu. "Meie hinnaindeksit sageli hüplikuks tegevad nafta ja elektri hinnad ei kõikunud sellisel määral, et seletada sellist arengut," selgitas ta.

"Aasta lõpus on samuti aeg, kus vaikselt võivad hinnad hakata kasvama järgmise aasta maksutõusude ootuses. Tulumaksu tõus tähendab seda, et kui ettevõte jätab palga muutmata, siis kätte saab uuest aastast töötaja vähem raha. Samuti kasvavad inimeste kulud seoses mitmete maksu- ja aktsiisitõusudega ning ka ettevõtetele lisandub järjest kulusid parandamata nende efektiivsust," ütles Uusküla. "Kuna tootlikkus on terves majanduses keskmiselt madal ja tootlikkuse hüppelist kasvu ei ole oodata, siis palga tõstmiseks on kõige lihtsam viis hinna tõstmine."

Allikas: https://www.err.ee/