Statistika: iga kolmas naine ja kuues mees on kogenud tööl ahistamist

Seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud, selgitas statistikaameti projektijuht Jana Bruns.

Uuringus palus statistikaamet inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist, rääkis Bruns, kelle sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta.

"Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele," rõhutas Bruns.

11 protsenti ahistatud naistest on saanud soovimatu ettepaneku seksiks

Oma elu jooksul töötanud naistest on seksuaalset ahistamist kogenud 33 protsenti ehk kolmandik. Kõige enam puutuvad tööl seksuaalset ahistamist kogenud naised kokku kohatu või himura pilguga vaatamisega (18 protsenti) ja sündsusetute naljade või solvavate ütlustega keha või eraelu kohta (16 protsenti).

Soovimatut füüsilist kontakti, näiteks pealesunnitud lähedust, kehaosade katsumist, vastumeelset suudlemist või kallistamist on kogenud 14 protsenti tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest. Soovimatut lähenemiskatset sotsiaalvõrgustike kaudu on kogenud 13 protsenti.

"Üle kümnendiku ehk 11 protsenti seksuaalset ahistamist kogenud naistest on töökeskkonnas saanud ka soovimatu ettepaneku seksuaalseks tegevuseks," tõstis Bruns esile. 

Uuringu tulemustest joonistus välja selge suund, et mida nooremad on vastajad, seda suurema tõenäosusega on nad seksuaalset ahistamist kogenud. 18–29-aastaste seas on elu jooksul tööl seksuaalset ahistamist kogenud naiste osakaal 53 protsenti, 65–74-aastaste seas 17 protsenti. 

Bruns selgitas, et nii suurte erinevuste põhjus võib olla selles, et vanemas eas vastajad ei pruugi mäletada seksuaalse ahistamise juhtumeid, kuna need toimusid väga ammu. Teiselt poolt võib suur erinevus olla tema hinnangul seotud ka erinevate sotsiaalsete normidega, mis kehtisid Eestis 30 aastat tagasi ja mis kehtivad nüüd.

"Võimalik, et seksuaalse alatooniga soovimatut käitumist tolereeriti vanasti rohkem ja eakamad vastajad ei tule selle peale, et nimetada niisugust käitumist seksuaalseks ahistamiseks," selgitas Bruns. Samuti võib tema sõnul olla, et noored julgevadki rääkida rohkem neil teemadel, mis eelmistele põlvkondadele võib-olla tabu tundus.

Kõige enam on seksuaalse ahistamisega puutunud kokku kõrgharidusega naised (39 protsenti tööl seksuaalset ahistamist kogenutest). Keskharidusega naiste seas on tööl seksuaalset ahistamist kogenute osakaal 31 protsenti ja põhiharidusega naiste seas 29 protsenti. 

Töökeskkonnas toimunud seksuaalse ahistamise juhtumite puhul on kolmandikul kordadest (33 protsenti) naist ahistanud meessoost kolleeg. Lisaks seksuaalsele ahistamisele meeskolleegide poolt on naised kogenud sellist ahistamist ka meessoost klientide, patsientide, õpilaste või reisijate poolt (31 protsenti). Meesülemuse või -juhendaja poolt on seksuaalset ahistamist kogenud 16 protsenti sellise kogemusega naistest. Teisi ahistajaid mainisid naised vähem (alla 10 protsendi). 

Politseid teavitab alla ühe protsendi tööl ahistamist kogenud naistest

Kümnendik tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest räägib sellest kellelegi. Peamiselt räägivad naised sellistest juhtumitest sõbrale, pereliikmele ja sugulasele või töökaaslasele. Politseid ja muid ametiasutusi teavitab seksuaalse ahistamise juhtumitest alla ühe protsendi tööl ahistamist kogenud naistest. 

Uuringu tulemustest tõusis esile, et naised, kes on tööl seksuaalset ahistamist kogenud, peavad seda tavapärasemaks kui need, kes tööl seksuaalse ahistamisega kokku puutunud ei ole. 67 protsenti tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest peavad seda oma töökohas täiesti ebatavaliseks ja 19 protsenti neist üsna ebatavaliseks. Nendest naistest, kes ei ole tööl seksuaalset ahistamist kogenud, peab seda oma töökohas täiesti ebatavaliseks 90 protsenti ja neli protsenti üsna ebatavaliseks.

17 protsenti meestest on tööl kogenud seksuaalset ahistamist

Oma elu jooksul tööl käinud meestest 17 protsenti on tööl kogenud seksuaalset ahistamist. Kõige rohkem puutuvad tööl seksuaalset ahistamist kogenud mehed kokku sündsusete naljadega ja solvavate ütlustega keha või eraelu kohta (üheksa protsenti). Samuti kogevad mehed kohatu või himura pilguga vaatamist (kuus protsenti). Teiste uuringus küsitud seksuaalse alatooniga soovimatute tegudega puutub kokku alla viie protsendi meestest, kes on tööl kogenud seksuaalset ahistamist.

Selgus ka, et mida nooremad on vastajad, seda suurema tõenäosusega on nad seksuaalset ahistamist kogenud. 18–29-aastaste seas on tööl seksuaalset ahistamist kogenud meeste osakaal 21 protsenti, 65–74-aastaste seas kümme protsenti. 

Haridustaseme järgi meeste puhul suuri erinevusi ei ilmnenud.

Mehed puutuvad tööl kõige sagedamini seksuaalse ahistamisega kokku just meeskolleegi poolt (31 protsenti tööl seksuaalset ahistamist kogenud meestest). Samuti kogevad mehed seksuaalset ahistamist naissoost kolleegi või töökaaslase ja meessoost klientide, patsientide, õpilaste või reisijate poolt. Kaheksa protsenti seksuaalset ahistamist kogenud meestest on puutunud kokku ahistamisega meesülemuse poolt ja kuus protsenti meestest on kogenud seda naisülemuse poolt.

"Me ei saa naiste ja meeste näitajaid selle uuringu kontekstis omavahel võrrelda, aga näeme, et mehed räägivad seksuaalse ahistamise juhtumitest teistele inimestele veel vähem kui naised. Vaid seitse protsenti seksuaalset ahistamist kogenud meestest räägib sellest kellelegi," märkis Bruns. Peamiselt räägivad mehed sellistest juhtumitest sõbrale, pereliikmele või sugulasele. Politseid ja muid ametiasutusi mehed tööl kogetud seksuaalsest ahistamisest ei teavita üldse, rääkis Bruns. 

Andmed põhinevad 2022. aastal läbi viidud Eesti suurima ja laiaulatuslikuma suhteuuringu tulemustel.

Allikas: https://www.err.ee/