MKM tahab anda tööandjaile õiguse luua töötajatega paindliku tööaja leppeid

Seadusemuudatusega saavad tööandjad õiguse luua töötajatega paindliku tööaja kokkuleppeid. Peamiselt on see suunatud õpilastele, pensionäridele, väikelaste vanematele ja vähenenud töövõimega inimestele. Lisaks töökoormusele on omavahel võimalik kokku leppida ka muutuvtunnid.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask näeb selles aga probleeme. Nädalane minimaalne puhkeaeg peab paindlikus töölepingus olema 10 tundi. Ülejäänud võib-olla tööaeg, kus tööandja võib, aga pole kohustatud tööd andma.

"Tekib olukord, et meil võib olla palju töötajaid, kes ei tea, milline nende igakuine sissetulek on. See võib olla näiteks 10 tunni eest, aga see võib-olla ka 40 tunni eest. Ma ei saa planeerida seda, et mul on mingi garanteeritud töötasu, mida ma igakuiselt saan. See garanteeritud töötasu võib olla tõepoolest veerand koormusest," selgitas Vask.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul suudavad tööandja ja -võtja ilmselt kokku leppida mõlemale osapoolele kasulikud lepingutingimused.

"Lepingu sõlmimisel on alati kaks osapoolt. Kui ei suuda töövõtja ja tööandja omavahel lepingutingimustes kokku leppida, siis seda lepingut ka ei tule. Ja kui me täna vaatame, et väga paljudes sektorites on ju tööjõudu puudu, eriti kui me räägime kvalifitseeritud tööjõust, siis ma usun küll, et tööandja ja töövõtja suudavad kokku leppida just sellistes olukordades, mis mõlemale on kasulik," rääkis minister.

Samuti taastatakse muudatustega varasem töö- ja puhkeaja kord, kus graafiku alusel töötavad inimesed peavad nädalas saama vähemalt 36-tunnise järjestikuse puhkeaja. Vahepeal oli kohustus töötajatele anda vähemalt kaks järjestikust vaba päeva, mis oli tingitud Euroopa Kohtu otsusest.

Tööandjad on vana süsteemi naasmisega rahul, sest see on toimiv ja paindlik.

"Kuna graafikulisel tööl on meil üle 2000 inimese, siis nende inimeste graafikusse sättimisel on paindlikkus väga oluline. On haigused, on töös muudatused, on töövoogude kasvud, on madalamad perioodid, kõrgemad perioodid. Kui siin ei saa paindlik olla, siis tegelikult kannatab nii klient kui ka meie töötaja," ütles Maxima Eesti personalijuht Kaie Trump.

Ametiühingud aga soovivad, et kuulda oleks võetud nende ettepanekut.

"Kui kusagil sektoris on tõepoolest vaja lühendatud puhkeaega, et seda lepitaks kokku kollektiivlepingutega, mis oleks arvestanud konkreetse sektori omapärasid, oleks arvestanud seda, kuidas töötajatele tagatakse mingisugused kompensatoorsed mehhanismid," rääkis Vask.

Vask rõhutas, et 36-tunnise puhkeaja suur probleem on, et inimesed võivad teha kõvasti ületööd. See võib kaasa tuua tohutu väsimuse ja tekitada vigastusi ja haigusi.

Allikas: https://www.err.ee/