Volinik: tuleks kaaluda vanemapuhkuse aja arvestamist põhipuhkuse hulka

Võrdõiguslikkuse voliniku poole pöörduti küsimusega, kas vanemapuhkuse aja mittearvestamine põhipuhkuse aja sisse on vanemapuhkusel viibijate suhtes diskrimineeriv.

Christjan Veske tõi pärast küsimuse analüüsimist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud seisukohas välja, et võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on sooline diskrimineerimine ka inimese ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamise, lapsevanemaks olemise ja muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega.

Töölepingu seadus näeb ette, et tööandjad peavad järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

"Võrdse kohtlemise põhimõttest tuleneb, et töötajat ei tohi tema perekondlike kohustuste täitmise tõttu kohelda halvemini kui teisi töötajaid," sedastas volinik.

Ta märkis, et seadus näeb ette erandid, mille puhul arvutatakse teatud aeg põhipuhkuse õiguse aluseks oleva aja hulka, aga vanemapuhkuse aeg nende erandite hulka ei kuulu.

Seetõttu küsis Veske MKM-ilt selgitust, miks see periood on erandite hulgast välja jäetud, ja sai vastuseks, et vanemapuhkuse ajaks peatatakse inimese töötamine töötajate registris. Just selles registris olevad andmed on aga aluseks, et määrata töötamisega kaasnevaid sotsiaalseid tagatisi nagu ravikindlustus või töötuskindlustushüvitis. 

"Volinik leiab, et asjaolu, kas andmed on registris või mitte, ei saa olla materiaalõigusliku küsimuse põhjenduseks, s.t vanemapuhkust kasutava töötaja õigus ei saa põhineda sellel, millised andmed on kantud vastavasse registrisse," teatas Veske.

Lisaks ei olnud ta nõus MKM-i põhjendusega, et vanemapuhkus kestab muudest puhkustest märksa kauem. Veske möönis, et vanemapuhkuselt naasev töötaja võib sellisel juhul kohe puhkusele jääda ja niiviisi tööandjale ebamugavusi tekitada, kuid see asjaolu ei saa tema hinnangul olla õiguslik põhjendus, miks vanemapuhkust kasutavat inimest teistest töötajatest, kes on tavalisel puhkusel või töövõimetuslehel, erinevalt kohelda.

"Tööandjale võib ebamugavusi tekitada ka teisi puhkuseliike kogumis kasutavad töötajad. Perekondlike kohustuste täitmisest tingitud vajadused võivad olla kõik teatud määral tööandjale ebamugavad. See ei saa aga olla põhjuseks teatud õiguste välistamises vanemlikke kohustusi täitvatele töötajatele," rõhutas võrdõiguslikkuse volinik.

Lisaks viitas ta Tallinna ringkonnakohtus tänavu jaanuaris tehtud otsusele, kus leiti, et vanemapuhkust tuleb käsitleda samaväärselt teiste puhkuseliikidega ning arvestada need perioodid pensionistaaži hulka. Õiguse analoogia alusel saab voliniku hinnangul seega järeldada, et ka töölepinguseaduses sätestatud vanemapuhkus on samatähenduslik iga-aastase puhkuse ja töövõimetuse ajaga, mil töösuhe ei lõpe.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik Kristi Joamets ütles ERR-ile, et volinik ei leidnud menetluse käigus asjaolusid, mis objektiivselt põhjendaksid või õigustaksid sellist piirangut, nagu töölepinguseadus sätestab ning mille kohaselt ei arvestata põhipuhkuse arvustamisel vanemapuhkusel olemise aega.

"Vanemapuhkusel on töötaja põhjusel, et ta täidab oma vanemlikke kohustusi. Asjaolu, et vanemapuhkusel võib olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, ei saa olla põhjuseks vanemapuhkust kasutava töötaja erinevaks kohtlemiseks tulenevalt vanemapuhkuse pikkusest. Ei tohiks tekkida ka olukord, kus lapse saamisest loobutakse põhjusel, et  selle tõttu jäädakse ilma mingist õigusest," selgitas Joamets.

Ta lisas, et vanemapuhkust tuleks töölepinguseaduse paragrahvis 68 käsitleda samaväärselt teiste puhkuseliikidega ja töölt eemalviibimisena ajutise töövõimetuse tõttu, mille aeg arvestatakse põhipuhkuse aja sisse.

Samas rõhutas Joamets, et volinik ei ütle, et tegemist on diskrimineerimisega, vaid et praegune regulatsioon võib olla diskrimineeriv.

Volinik asus seisukohale, et selle piirangu osas tuleks kaaluda töölepinguseaduse muutmist. Majandusministeeriumil on oma seisukoha kujundamiseks aega kuni 27. detsembrini.

Allikas: https://www.err.ee/