Ka teised EL-i riigid seavad kliimaeesmärkidega nõustumiseks lisatingimusi
Euroopa Liidu kliimaministrid arutasid 2040. aasta kliimaeesmärke. Sarnaselt Eestile seavad ka teised liikmesriigid eeltingimusi eesmärkidega nõustumiseks.
Eesti on küll oma seisukoha 2040. aasta kliimaeesmärkide suhtes võtnud, aga omavahel hakkavad liikmesriigid seisukohti alles põhjalikumalt arutama. Uuest aastast saab Poolast Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik, seega on kokkuleppe leidmine Poola teha.
"Ma arvan, et Poola, kes esindab nende riikide häält, kus per capita sissetulek on madalam, on ideaalne riik neid arutelusid 2040. aasta eesmärkide üle juhtima. Me peame arvestame erinevate olukordadega, kust kõik liikmesriigid alustavad," lausus Poola kliimaminister Paulina Hennig-Kloska.
Veebruaris oodatakse ka Euroopa Komisjoni selgelt seadusandlikku ettepanekut. Praegu on komisjon andnud vaid soovituse, et eesmärgiks peaks seadma 2040. aastaks süsinikuheidet vähendada 90 protsenti.
"Poolal on raske sellega nõustuda," märkis Hennig-Kloska.
Kokkuleppe leidmine võib venida. Pigem on tõenäoline, et selleni jõuavad liikmesriigid aasta teises pooles, kui eesistumise võtab üle Taani, tõdes Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Marten Kokk.
Kuigi keegi ei ole selgelt vastu, seavad riigid praegu eeltingimusi. Prantslased on mures tuumaelektri tuleviku pärast, sakslased kardavad mõju autotööstusele.
"Kõik need riigid, kellel on autotööstusega mingi seos – kas nad on allhankijad või on neil ise suur seos – on need mured suuremad ja nad tahavad, et need oleks lahendatud enne, kui me lepime kokku mingeid uusi eesmärke," ütles Kokk.
Eesti kliimaminister Yoko Alender lubas, et seekord ei kiirustata.
"Enne kui eesmärk kokku lepitakse, lepitaksegi kokku need meetmed, mille abil eesmärgini jõuda. Erinevalt sellest, mis oli eelmistel kordadel, kus kõigepealt seati eesmärk ja alles siis hakati arutama, millised oleksid abimeetmed Euroopa poolt," lausus Alender.
Kui ka liikmesriigid jõuavad ühisele arvamusele, peavad ka Euroopa Komisjon, nõukogu ja parlament kokkuleppe leidma. Kokk lisas, et kui 2030. aasta eesmärgid täidetakse nii, kuidas on otsustatud, siis väheneb Euroopa Liidu heide 2040. aastaks juba 88 protsenti.
"Võib-olla see, mida me peame selle 90 protsendi saavutamiseks lisaks tegema, ei olegi nii palju, aga mis see täpselt on – selle kokkuleppimine võib kesta terve [uue] komisjoni ametiaja. Kolme- kuni viieaastane protsess," lausus Kokk.
Allikas: https://www.err.ee/