Millises vanuses inimesed säästavad kõige rohkem raha? Ekspert jagab selgitusi
17.12.2024
Eesti elanike finantskäitumise analüüs näitab, et novembris oli eraisikute keskmine kontojääk stabiilne, püsides samal tasemel võrreldes eelmise aastaga. Erinevates vanusegruppides märgatavaid muutusi toimunud ei ole. Erandina paistab silma 65+ vanusegrupp, kellel on keskmine kontojääk võrreldes aastataguse ajaga suurenenud.
„Kui me vaatame keskmist kontojääki, siis on see 4400 eurot, kuid see number ei anna õiget pilti. Kontojäägid on jaotunud väga ebaühtlaselt, see tähendab, et osadel on kontol väga suured summad, samas kui ligi 70 protsendil klientidest säästud puuduvad,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Ta lisas, et õigem on vaadata hoopis mediaani ehk kontol olevat summat, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju. Novembrikuise keskmise mediaan on Swedbanki eraklientide statistika põhjal 406 eurot ehk kümme korda väiksem, kui aritmeetiline keskmine kontol olev summa. Lastel ja teismelistel on see ootuspäraselt väiksem. Vanuses 0-17 eluaastat on mediaanina kontol 24 eurot, noortel vanuses 18-25 eluaastat 153 eurot. Vanuses 26-64 eluaastat on mediaanina kontol 399 eurot. 65aastastel ja vanematel on mediaan aga märkimisväärselt kõrgem – 2600 eurot.
Eestimaalaste kontodel on Swedbanki statistika põhjal kõige rohkem raha tavaliselt kuu algusse, täpsemalt ajavahemiks neljandast kümnenda kuupäevani. Selle perioodi jooksul laekuvad palgad ja pensionid ning seetõttu on just siis eestimaalastel kõige rohkem raha käepärast. Kuu lõpp on aga aeg, mil kontod kipuvad tühjenema, eriti kuu eelviimasel päeval – see sõltub siiski nädalapäevadest ning palgamaksete ajastusest.
Eestlased suured säästjad polegi
„Umbes viiendikul ehk 21% eraklientidest on Swedbankis vähemalt kaks arvelduskontot ning ligikaudu 3500 kliendi käsutuses on viis või enam kontot. Samuti leidub väiksem hulk kliente, kellele kuulub vähemalt kümme arvelduskontot. Miks on inimestel mitu arvelduskontot? See on hea võimalus hoida näiteks igapäevased rahaasjad ja raha kogumine mõne suurema projekti või unistuse realiseerimiseks eraldi,“ selgitas Ulla.
„Oluline aspekt finantsharjumustes on säästmiskultuur: tervelt seitsekümmend protsenti täiskasvanud klientidest ei oma sääste ning selles osas pole aasta jooksul kahjuks suuri muutusi toimunud,“ nentis Ulla.
Swedbankis on populaarseim viis säästa Rahakoguja, kus on võimalik teenida intressi 2% aastas. Erinevalt tähtajaliselt hoiusest ei ole selle raha kätte saamisel ajalisi ega tasulisi piiranguid. Rahakoguja kontolt on võimalik igal ajal raha koos intressidega tasuta välja võtta või sinna juurde kanda. „Lisaks Rahakogujale tasub kaaluda II ja III pensionisambasse kogumist, kui seda veel ei tehta. Elu on näidanud, et kui kogumist ja säästmist edasi lükata, siis tegelikult ei õnnestu see ka tulevikus. Üksnes I sambale aga lootma jääda ei tasu,“ lisas Ulla.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/