Rektori sõnul on vaja stipendiume haridusliku ebavõrdsuse leevendamiseks

Tulemusstipendiumi maksti ligikaudu kuuele protsendile tudengitest heade õppetulemuste eest. Sellest aastast seda enam ei jagata.

"See mingi motivatsioonitõuke tudengile ikkagi andis. Kuigi neid väga palju ei olnud, siis need, kellel see 100 eurot kuus elu lihtsamaks tegi – õppimise teises linnas, elamise eest maksmise ja kohaga seotud kulude katmiseks ikkagi see 100 eurot, ma arvan, aitas. Mis on positiivne siinjuures, et n-ö lisastipendiumid otseselt kohe ära ei kao," kommenteeris üliõpilaskondade liidu asejuht Lennart Mathias Männik.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et erinevaid stipendiume on vaja, et vähendada hariduslikku ebavõrdsust.

"Mina näen rektorina ja tegelikult me teame seda ka uuringutest, ka rahvusvahelistest võrdlusuuringutest, et lõhe ju suureneb. Kes on paremini kindlustatud peredest, neil on suuremad võimalused, saavad parema hariduse, liiguvad kiiremini edasi, saavad parema töökoha. Need, kellel võimalused on viletsamad, tegelikult jäävad välja," rääkis Land.

"Me kahekordistasime – tõstsime kaks korda – vajaduspõhiseid stipendiume ja kahjuks selle arvelt pidime koondama kuskilt mujalt neid kulusid. Nii et tulemusstipendiumid, mida ei makstud ju mitte vajaduspõhiselt, vaid õppetulemuste järgi, me nägime, et sotsiaalmajanduslikku lõhet need tulemusstipendiumid väga ei vähendanud," selgitas haridusminister Kristina Kallas.

Ministri sõnul on kõrghariduse stipendiumide summa riigieelarves hoopis kolmekordistunud, näiteks on õpetajakoolitusse viidud 400-eurone õppetoetus. Tudengite ja rektorite vaates on kõige tähtsam, et säiliks tasuta kõrgharidus.

"Tudengid näevad kogu toetuste süsteemi ühe tervikuna. Me ei saa sealt hakata võtma eraldi, et nopime välja vajaduspõhise, nopime väja õppelaenu, nopime välja veel hariduslike erivajadustega tudengite stipendiumid. Sotsiaalsete garantiide süsteem on tervik ja kui see tervikuna toimib, siis see toetab ka tudengeid kõige paremini," rääkis Männik.

"Misiganes saab olema tulevikus kõrgkoolide rahastusmudel – kas see jääb tasuta mudeliks, kas tuleb osaliselt tasuline, kas tasuline –, see peab igal juhul käima koos stipendiumide, muu hulgas vajaduspõhiste stipendiumide süsteemiga ja samuti õppelaenudega, sest õppelaenude süsteem on ka meil natukene jäänud ajale jalgu," ütles Land.

Allikas: https://www.err.ee/