Ukraina IT-spetsialist võitleb õiguse eest Eestisse elama jääda

38-aastane IT-spetsialist Taras tuli koos abikaasaga Ukrainast Eestisse juba enne täiemahulise sõja algust, tema kolmest lapsest kaks on siin sündinud ja ta töötab lugupeetud firmas hea palgaga. Kuigi Ukraina riik on Tarasi hetkel armeest vabastanud, on PPA hakanud tema ja mitme sarnase mehe puhul esitama lisanõudmisi elamisloa pikendamiseks.

"Minu nimi on Taras ja me tuleme Eesti neli aastat tagasi ja me tulime Eestisse, kui ma töötasin eesti firmas Eleks, ma olen andmeinsener. Minu lapsed on ühe-, kolme- ja seitsmeaastased. Tütar räägib suurepärselt eesti keelt. Ma proovin praktiseerida," sõnas Taras.

"Isa ei oska, sest tal on tööd vaja teha, sest tal on veel kodus vaja natukene teha ja siis ta ei jõua ikkagi õppida," ütles tütar Rokslana.

Ukrainas, Lvivis sündinud ja kasvanud 38-Taras Lozovskyi tuli koos abikaasa ja toona kolmeaastase tütrega rahvusvahelisse IT firmasse tööle 2021. aastal. Selleks sai ta tööga seotud tähtajalise elamisloa.

"Kohe alguses me mõtlesime, et meile meeldib siin, meie poeg sündis siin, et vähemalt kaks aastat oleme siin, sest nii ütles ka leping ja miks mitte siia jääda. Loodus on ilus, linn on mere lähedal," sõnas Taras.

Pere oli vaevu end Mustamäel asuvas korteris sisse seadnud ja Eestiga kohanenud, kui Venemaa ründas Ukrainat, mis oli tohutu šokk. 

"Kohe alguses mõtlesin, et äkki peaksin minema ja armeega liituma, ennast treenima, kui kolleegidele ja sõpradele helistasin, siis nad ütlesid, et on nii palju mehi, kes seisavad järjekorras, et neid värvataks, pole mõtet minna, sest kohe alguses oli piisavalt mehi," rääkis Taras.

"Kui Krimmi invasioon algas, siis me olime vabatahtlikud ja toetasime, ma olin alati sõjaväega ühenduses. Kui nad oleks tahtnud mind värvata, siis oli see väga lihtne. Kõik ukrainlased üle maailma toetavad teisi ukrainlasi Ukrainas. Vabandust…. Sellest ajast alates olen ma neist paljud kadunud ja ma igatsen neid. Mul oli palju sõpru ja mu kontaktide nimekiri on nüüd peaaegu tühi," jätkas Taras.

Taras ja tema abikaasa Natalia toetasid Ukrainat ning sinna jäänud sugulasi rahaliselt, aga otsustasid mitte tagasi minna. Seda enam, et mehel oli siin hea töökoht ja perre sündis juurde kaks last. Mullu soovis Taras edasi liikuda firmasse Pipedrive ja seoses töökohavahetusega tuli ümber vormistada ka elamisluba.

Muude dokumentide kõrval nõudis aga Politsei- ja Piirivalveamet ehk PPA, kes elamislubadega tegeleb, Tarasilt nüüd ka sõjaväepiletit, mis näitaks, kas ta on ajateenistuse kodumaal läbinud või sellest vabastatud. 

"Sõjaväepilet tõendab meile, mis on selle inimese taust ja meil, asutuse ja riigina on tähtis see, et teame nende välismaalaste, kes meie riigis on, tausta. Ja sõjaväeline taust on meie vaates väga tähtis aspekt. Ainuüksi sõjaväepileti puudumine ei saa kindlasti takistuseks. Vähemalt Ukraina meeste puhul," rääkis PPA elamislubade talitluse büroo juht Steve Luks.  

Taras ei ole armees teeninud ega ole ka hetkeseisuga kutsealune. Ülikooli ajal lükati ajateenistusse kutsumist pidevalt edasi, kuni IT-mees kolis Eestisse. Mehel on ette näidata Ukraina riiklike äppide väljavõtted ning ka kiri sealselt kaitseministeeriumilt, milles äppides olevaid andmeid kinnitatakse. Ometi nõudis PPA Ukraina sõjaväepiletit, kusjuures just paberil. 

"Kõige parem on alati füüsilisel kujul, sellepärast et digitaalseid väljaprinte ja kõik on võimalik tänasel päeval väga lihtsalt võltsida. Seda meie praktika näidanud, et füüsiline tõend on kõige kindlam tõend," sõnas Luks.

Inimõiguste Keskuse juristi Uljana Ponomarjova sõnul moodustavad sarnased juhtumid juba mustri. Näiteks oli mullu Impulsi saates juttu juhtumisi samuti IT-vallas töötavast 28-aastasest Dimast, kes lahkus Ukrainast 2019, polnud seal väeteenistuses käinud ega suutnud nüüd PPA-le esitada sõjaväepiletit paberkujul. 

"Siis me läksime kohtusse. Kohus tegi määruse kohe sisuliselt, et peale seda, kui me oleme esitanud kaebuse, et kuulge, PPA vist ikkagi ei käitu päris korralikult. Samal ajal ka siseministeerium tegi ka ametliku avalduse, kus oli kirjas, et sõjaväepileti puudumine ei tähenda elamisloa eitavat vastust," sõnas Ponomarjova.

"See viga oli meis ja ma ei saa öelda, et see tegelikult viga oli, sellepärast et alates sõja algusest oleme oma protseduure ümber vaadanud ja oleme läinud karmimaks ja põhjalikumaks kõikide menetluste osas just julgeoleku aspektist. Et see sattus sinna aega, kus me olime just natukene põhjalikumaks ja karmimaks läinud, ning see oli puhtalt inimlik eksimus, kus me võrdsustasime võib-olla Ukraina kodanikke teiste riikide kodanikega," sõnas Luks.

"Sellega asi lõppes. Inimene sai elamisloa. Me mõtlesime, et sellega kõik lõpeb. Ja siis läks aeg mööda ja hakkasid need inimesed tulema uuesti. 

Dima ja Tarasi vaidlused PPA-ga kulgesid sisuliselt paralleelselt. Kui PPA loobus paberil sõjaväepileti nõudmisest Dima puhul teatati ka Tarasile novembris, et ta saab aastase elamisloa. 

"Me võime nõustuda, et anname sulle elamisloa üheks aastaks, aga karmi piiranguga, et ühe aasta pärast sa pead tõestama, et sul on sõjaväepilet ja selle peal peaks olema märge, et sind vabastati armeest tervislikel tingimustel. Aga see oli minu jaoks võimatu, see point tundus, et see on headshot, sa pead Eestist ära kolima, sest sa ei suuda seda iial täita. Ma olen terve, mul pole tervisega probleeme, mind ei vabastatud armeest kunagi tervislikel põhjustel," rääkis Taras.

Kuna PPA rändemenetlustalitluse juht Steve Luks ei saa enda sõnul konkreetseid juhtumeid kommenteerida, eriti kui nende suhtes kestab veel vaidlus, jääbki segaseks, kuidas tekkis tulevikku vaatav tingimus, et järgmine kord peab Taras tooma tervislikel põhjustel vabastuse armeest. Tarasi ja inimõigusjuristi sõnul tähendab see nõue sisuliselt, et kogu pere peaks aasta pärast lahkuma. 

"Kujutage ette, et midagi juhtub ja pead homme lahkuma ja jätma kõik, mille oled aastate jooksul kogunud. Ja sa tunned end kodutuna. See on reaalsus. Sellel ajahetkel tunnen end kodutuna. Isegi kui mul on korter, aadress ja registreerimine Eestis, aga ma saan aru, et äkki homme pärast seda intervjuud nad ütlevad, et okei. Mine nüüd minema," lausus Taras.

"Ma arvan, et see on ainult kiusamine. Ja see on kiusamine, sellepärast nad saavad," sõnas Ponomarjova.

Ehkki Eesti riik oli juba justkui nõustunud Tarasile aastaks elamisloa andma, vaidlustas mees ise selle otsuse. Nüüd ütles PPA aga, et tema elamisloa taotlust menetlusse ei võeta ehk ta jäi loast täielikult ilma. 

"Aga mulle tundub, et Ukraina ja Eesti vahel on mingi kokkulepe, mis ei ole avalikult öeldud ja tõestatud, aga mingi kokkulepe saata nii palju kui saab mehi Ukrainasse, sest on vaja kedagi, kes läheks sõtta, kedagi, kes taastaks linnasid ja kedagi, kes tooks makse sisse," sõnas Taras.

"Ma ei saa seda tõsi küll väita, aga see näeb nii välja küll. Ega siis meie praegune klient ei ole ainuke klient, keda me esindame eri menetlustes," sõnas Ponomarjova.

"Minu teada sellist kokkulepet riikide vahel ei ole. See on poliitiline küsimus ja mina sellele vastata ei saa," ütles Luks.

Ametlikud allikad eitavad, et käib võitlusealiste meeste nügimine Ukrainasse. Teisalt rõhutab PPA korduvalt, kuidas Eesti peab täpselt teadma, kes siia elama asuvad. "Pealtnägija" andmetel ongi üks valvsuse põhjus see, et kolm aastat pärast sõja algust on Eestisse jõudnud ka Ukraina passiga mehi, kes tegelikult võitlesid Venemaa poolel. 

"Ma saan öelda, et eelmisel aastal me jätsime läbi vaatamata 250 taotlust, millest valdav enamus oli elamisluba töötamiseks ning teisena Eestisse püsivalt elama asumiseks. Me peame lähtuma ka sellest, et need inimesed, kes tulevad siia viieks- kümneks aastaks, saavad meie naabrid. Ja see, et nende taust oleks meile riigina teada võimalikult täpselt, on äärmiselt tähtis," sõnas Luks.

"Sõjaväe tausta ja ajateenistuse tausta küsida on okei, sellepärast et selle järgi saab riik otsustada, kas isik on riigi julgeolekuoht või ei ole. Aga kui me räägime nüüd Ukraina riigist, keda meie toetame ise, sest seal käib sõda. Et kas inimene on seal teeninud ajateenistuses või mitte, tegelikult ju ei tähenda mitte midagi, Eesti riigi julgeolekuohu kontekstis," sõnas Ponomarjova.

Ponomarjova sõnul ei ole Dima ja Taras, keda ta esindab, nahahoidjad, vaid oma eriala spetsialistide, maksumaksjate ja pereinimestena on nad kasulikud nii Eestile kui ka Ukrainale. Eelmisel nädalal tegi argumentidele otsa vaadanud halduskohus osapooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Kui seda ei sünni, järgneb kohtuvaidlus, mis võib kesta pikalt seda enam, et PPA tunnistab, et soovib lõplikult selgeks saada, kui palju ja milliseid dokumente tohib kutseealistelt Ukraina meestelt küsida. 

"Ma tunnen end pahasena ja olen ärevil, aga ma tunnen, et me peame selle probleemi lahendama. Küsimus on elus ja aastates ja mitte ainult minu elus, see on viie inimese elu. Me oleme neli aastat siin elanud ja me oleme siin kohanenud, me plaanime siin tulevikku, aga kui see on selle loo lõpp, siis on see väga suur kahju meie elule," sõnas Taras.

Allikas: https://www.err.ee/