Eestis on vähki suremus Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kõrgem

Eesti meeste haigestumus vähki on 28 protsenti kõrgem kui Euroopa Liidu meestel keskmiselt.

"Meestel on rohkem eluviisiga seotud kasvajaid, suitsetamisest tingitud kasvajaid, alkoholitarvitamisest tingitud kasvajad. Ja loomulikult, järjest suureneb ka liigse kehakaaluga seotud kasvajate arv," ütles tervise arengu instituudi (TAI) teadusdirektor Kaire Innos.

Enamasti pöörduvad mehed arsti poole hiljem kui naised ja siis võib mõne jaoks juba liiga hilja olla.

"Mehed kipuvad pärast vähidiagnoosi saamist elama lühemat võrreldes naistega. See võib olla tingitud sellest, et kasvajad avastatakse natuke hiljem. Ja võib-olla mehed ei järgi ka ravijuhiseid niivõrd hästi kui naised," tõdes Innos.

Levimuselt teisel kohal on nii meestel kui ka naistel soolevähk, mida annaks ennetada õigeaegse avastamisega. Mehed aga lähevad sõeluuringule pikema hambaga kui naised. Ülekaal, istuv eluviis ja kiudainete vaene toit on soolevähi riskitegurid.

Aasta-aastalt haigestuvad soolevähki üha nooremad inimesed.

"Meil on vähisuremus üldiselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Näiteks soolevähi osas on naiste suremus ligi 37 protsenti kõrgem. Samas meil on sõeluuringu programm juba üheksa aastat käigus. Hea uudis on, tõepoolest, see, et see aasta on esimene, kui sõeluuringule ei kutsuta mitte 60. eluaastast, vaid 58. eluaastast," rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurg-ülemarst Indrek Seire.

Ka sõeluuringus osalemine on paranenud, kuid mitte veel küllaldane. Ka sõeluuringu vanuseaken peaks laiem olema.

"Soolevähk ei peaks olema vähk, millesse surra. Umbes 70 protsenti inimestest peaks osalema soolevähi sõeluuringutes. Kui me saaks need kätte esimeses staadiumis, siis me saaks need inimesed terveks teha üle 90-protsendilise tõenäosusega," ütles Seire.

Kui naistel on levinuim rinnavähk, siis meestel eesnäärmevähk. Sellegi avastamist saaks parandada sõeluuringutega.

"Kindlasti selle puhul ei tule sellist tavapärast sõeluuringut nagu soolevähi puhul, et kõigile rakendatakse ühtemoodi testid, vaid seal tuleb lähtuda justnimelt riskist haigestuda," sõnas Innos.

Samasugust riskipõhist sõeluuringut plaanitakse teha kopsuvähi varaseks avastamiseks.

OECD raport toob esile ka laste kõrge vähkisuremuse, kuid Tallinna lastehaigla lasteonkoloog Kadri Saks nimetab seda statistiliseks anomaaliaks.

"See tuleneb meie väga väikesest rahvaarvust ja väga väikesest patsientide arvust. Põhiliseks põhjuseks ongi, et on tegemist nii harvade juhtudega, et osad paratamatult me kaotame. Praeguse seisuga kõikidest pahaloomulistest haigustest lastel terveneb 83 protsenti meie patsientidest," selgitas Saks.

"Laste vähk tuleks ära tunda paremini. Need lapsed, kellel on sümptomid, peaksid jõudma väga kiiresti spetsialisti vaatevälja," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste nõunik Made Bambus.

Laialdasemalt aga loodab ministeerium vähendada vähki haigestumust ulatuslikuma kommunikatsiooniga.

"Me oleme harjunud mõtlema suitsetamisest kui väga olulisest vähi riskitegurist, aga võib-olla nii selgelt ei ole siiani kommunikeerinud alkoholi ja vähi seost. Eestis on endiselt ka probleemiks elanikkonna madal osalemine riigi pakutavates vähi sõeluuringutes," rääkis Bambus.

Allikas: https://www.err.ee/