Haridustöötajate liit ootab õpetajate palkade tõstmist kümnendiku võrra

Eesti Haridustöötajate Liit pöördus 25. märtsil haridus-ja teadusministeeriumi ning riigikantselei poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õpetajate 2026. aasta töötasu alammäära üle.

Vastust pole seni saadud, kuigi kollektiivlepingu seadus ütleb, et läbirääkimistega tuleb alustada seitsme päeva jooksul.

2024. aasta streigi tulemusena tõusis täiskohaga töötava õpetaja palga alammäär neli protsenti. Üldine keskmine palk tõusis kaheksa protsenti. Sel aastal on keskmise palgatõusu prognoos riigis kuus protsenti, õpetajatel aga null protsenti.

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri sõnul on õpetajad ebaõiglases seisus.

"Riigi keskmine on kahe aastaga tõusnud 14 protsenti, õpetajate ainult neli protsenti, see on miinus 10 protsenti, mis on tegelikult ikkagi täiesti katastroofiline. Meie õpetajaskond vananeb, iga aastaga suureneb õpetajate seas kvalifikatsioonita õpetajate arv. Tänase päeva seisuga on juba iga neljas õpetaja kvalifikatsioonita. Eesti õpetaja peaks olema magistriharidusega spetsialist, siis kui me võrdleme neid palku kõrgharidusega töötajate palkadega, siis vahe hakkab seal juba enam-vähem 40–50 protsendini kiskuma," rääkis Voltri.

"Me tahame näha, et nüüd koalitsiooniläbirääkimistel pannakse paika konkreetsem plaan, et kuidas me ikkagi jõuame selleni, et õpetajate palk algab riigi keskmisest. See eeldaks järgmisel kahel aastal 10–11 protsenti palgatõusu, mis kindlasti ei ole ületamatu," lisas ta.

Tänavu õpetajate palk ei tõuse. Voltri märkis, et kuigi õpetajad mõistavad, et julgeolekuolukord on halb ja riik peab olema kaitstud, tuleb siiski samal ajal tagada ka kvaliteetne haridus ja see võib tähendada streigitee ettevõtmist.

"Varsti on õpetajate palk juba võrreldav riigi miinimumpalgaga, kuigi õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Ei ole midagi teha, kui meile see sõnum tuleb, siis me kindlasti hakkame seadma samme riikliku lepitaja poole ja ettevalmistusi tegema selleks, et seda olukorda mitte lasta päris katastroofiliseks või veel suuremaks katastroofiks, kui see praegu juba on õpetajate rindel. Igal aastal kvalifikatsioonita õpetajate arv kasvab ja õpetajaskond vananeb, pealekasvu on väga vähe. See on reaalne oht, loomulikult," lausus Voltri.

Allikas: https://www.err.ee/