Keeleminutid. Et eesti keelt räägiksid ka keemiatehnoloog ja masinaehitaja
07.04.2025
Kui Tartu Ülikool avas 1919. aastal uksed eestikeelse rahvusülikoolina, siis eesti teaduskeel põhimõtteliselt puudus. Seega pidi sihipäraselt hakkama välja töötama nii õpetatavate valdkondade terminivara kui ka eestikeelseid õppematerjale. Et aga keel muutub ja valdkonnad arenevad, ei saa jalgu seinale visata ka nüüd, enam kui sajand hiljem, kirjutab EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson.
Toona oli terminivara väljatöötamise juhtkuju ülikooli eesti keele lektor Johannes Voldemar Veski. On hinnatud, et ta võis osaleda ligi 40 terminoloogiakomisjoni töös. See tähendab, et koos erialatundjatega aitas ta leida ja kinnitada termineid ligemale 40 valdkonnas, nende seas näiteks zooloogia, geograafia, kehakultuur ja filosoofia.
Et hoiduda tänapäeval valdkondade kaotamisest inglise keelele ning püüda terminikasutust infomüras ühtlustada, on riik alates 2008. aastast tööd mitmesuguste valdkondade oskussõnavaraga toetanud. Tänavune taotlusvoor veel käib, aga 2024. aastal töötas riigi toel ligemale 60 terminikomisjoni. Seda on kolm korda rohkem kui kümme aastat varem, aastal 2014. Unustada ei tasu ka mõningaid omaette tegutsevaid komisjone, kes riigi terminitöö toetuste statistikas ei kajastu.
Seesama statistika lubab uskuda, et eesti keele rolli teaduses ja muudel elualadel väärtustatakse üha enam. Aasta-aastalt valdkondade ring laieneb, näiteks eelmisel aastal hakati ühtlustama ja talletama enam kui kümne uue valdkonna terminivara. Nende seas on näiteks keemiatehnoloogia ja -tehnika, veevarustus ja kanalisatsioon ning masinad (nende ehitus, ohutus ja vastavus nõuetele).
Sajand tagasi ilmus terminikomisjonide töö tulemus paberkujul oskussõnastikena, kuid tänapäeval kajastub see terminibaasidena keeleportaalis Sõnaveeb. Kui Sõnaveebist märksõna otsida, siis ilmuvad terminid halli vahejoone "Oskussõnastikud" all. Praeguseks on Sõnaveebis selliseid terminibaase ligi 140. Paljud nende koostajad on tegutsenud või tegutsevad tänini kõrgkoolides, mis annab lootust, et omakeelne terminivara läheb ühtlasi käibele loengutes ja õppematerjalides.
Mõistagi on õppes hindamatu väärtusega ka eestikeelsed kõrgkooliõpikud, mille koostamist on riik toetanud samast aastast kui terminoloogiakomisjone. Seni on välja antud ligi 100 kõrgkooliõpikut, mitukümmend on veel töös. Seejuures peavad õpikud olema reeglina avalikult kättesaadavad. Eestikeelsed tervikkäsitlused võimaldavad eriala omandada emakeeles, mis loob soodsa pinnase eestikeelse teaduse järelkasvuks – on ju just praegused üliõpilased tulevased õppejõud, professorid, teadlased, juhid ja muud erialaspetsialistid.
Eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses käsitles ka EKI taskuhäälingu viimatine osa. Külas käisid eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning rakubioloogia professor Toivo Maimets. Maimetsa kaaskoostatud kõrgkooliõpik on ühtlasi pälvinud riikliku keeleteo auhinna.
Allikas: https://kultuur.err.ee/