Börside vabalangus on viinud Eesti pensionifondid punasesse
07.04.2025
USA presidendi Donald Trumpi poolt algatatud tollisõja tõttu on börsid üle maailma vabalanguses. See on viinud enamuse Eesti pensionifondidest tänaseks punasesse, kolme kuu tootluse miinus ületab suuremates pensionifondides kümmet protsenti.
Viimase kahe päevaga on väärtpaberiturud kaotanud väärtusest 5,4 triljonit dollarit. USA seitse suurimat tehnoloogiaaktsiat annavad sellest kolmandiku. Eesti kogumispensionis on selle tõttu eriti kannatada saanud USA indeksfondidesse investeerivad pensionifondid, kus kolme kuu tootlus on kohati 16 protsenti miinuses, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viimase kolme kuu tootlus on 26 fondist vaid neljas fondis positiivne. Kõige suurema pensionifondi Swedbank 1970- 79 tootlus on selle ajaga ligi 14 protsenti miinuses. Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Pertti Rahnel ütles, et USA ise suudab sellest šokist ka kõige kiiremini välja tulla.
"Mis on täna alternatiiv? USA turg on kõige likviidsem, kõige suurem turg, kus on kõige kvaliteetsemad ettevõtted. Ja kuigi USA-st on see probleem alguse saanud, siis paradoksaalselt tegelikult USA-l tihti sellistes olukordades läheb paremini kui teisel turgudel," ütles Rahnel.
LHV Varahalduse juhi Vahur Vallistu sõnul on teise suurima pensionifondi LHV L-i kolme kuu tootlus on samuti väikeses miinuses.
"Meie eesmärk on ikkagi igal turuhetkel omatootlus ära teha. Me ka ei ole rahul selle viimasel nädalal natukene kukkunud numbritega. Euroopa aktsiad või need aktsiapositsioonid, mis meil on, on langenud võrreldes USA-ga ligi kaks korda vähem. Teine on muidugi ka dollari mõju. Ka dollar on selle sama segaduse taustal päris palju kukkunud võrreldes euroga, me oleme ise selle riski ära maandanud," rääkis Vallistu.
Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis tuleks pensionikogujatel praegugi jälgida lühiajalise tootluse asemel pikaajalist tootlust, ütles Vallistu.
Avaroni partner Peter Priisalm ütles, et keeruline on ennustada, millal aktsiaturud taas tõusevad ja pensionifondid tootlikumaks muutuvad.
"Eks me võime loota seda, et kui nüüd see tollimaksude mõju jõuab mingis osas aktsiaturgudelt reaalmajandusse, et ühel hetke Donald Trump teeb kas just kannapöörde, aga vähemalt 45 kraadise pöörde ja hakkab tollimakse optimeerima," sõnas Priisalm.
Samas pole USA tollide mõju nii suur kui see oli Covid ajal, mil majandus täiesti lukku keerati, ütles Priisalm.
Allikas: https://www.err.ee/