TALO tahab kultuuritöötajate miinimumpalga tõstmist 2065 euroni

Nii nagu politseinikud ja päästjad, ootavad ka kultuuritöötajad miinimumpalga kerkimist. Kultuuriminister ei ole aga välja öelnud, kas ja kui palju peaksid kultuuritöötajate palgad tuleval aastal tõusma.

TALO juhatuse liige Maris Rosenthal ütles ERR-ile, et nad on saatnud Heidy Purgale kirja sooviga rääkida läbi kultuuritöötajate palgafondi asjus ning aprilli lõpus ootabki neid ees kohtumine ministriga.

"Meil on kaks soovi. Kõigepealt, kultuuritöötaja miinimumpalga tõus 2065 euroni, me toetume siin Eesti Panga keskmise palga prognoosile. Teine soov on tõsta palgafondi üleüldiselt, et juhid saaksid motiveerida ka neid töötajaid, kes ei saa kultuuritöötaja miinimumpalka. Me räägime printsiibis 30-protsendisest töötasu fondi suurendamisest," ütles Rosenthal.

Viimane kultuuritöötajate palgatõus oli 2023. aastal, mil miinimumpalk kasvas 1400 eurolt 1600 euroni, kuid Rosenthali sõnul ei räägi TALO ainult miinimumpalga tõusust, vaid ka üleüldiselt töötasu fondist, sest on piisavalt näiteid, kus miinimumpalga tõstmiseks on koondatud ametikohti.

"Me tahaks, et kõigile kultuurisektoris töötavatele inimestele oleks tagatud võrdsusprintsiip palgatõusul," lisas ta.

Hiljuti soovitas rahandusminister Jürgen Ligi riigitöötajatel palgatõusu mitte oodata. Rosenthali sõnul tuleks mõelda vahepeal olnud inflatsiooni ja eri maksude peale, nagu tulumaks, automaks või ka varsti tõusev käibemaks, mis jõuab reaalselt inimeste rahakotti.

"Pigem me ju räägime antud hetkel juba konkreetselt palga vähenemisest seoses maksude tõusuga," nentis Rosenthal.

Juhul kui valitsus jätab kultuuritöötajate miinimumpalga endiseks või tõstab seda vaid pisut, on tema hinnangul tagajärjeks osa inimeste lahkumine sektorist ja raskused nende asemele uute leidmisel.

"Kultuurivaldkonnas ei ole kõrghariduse nõue ju ilmaasjata, inimesed käivad pikalt kõrgkoolis ja pärast seda omandavad erinevaid kogemusi aastate jooksul. See ongi see väärtus, mis tagab meie kultuurilise järjepidevuse. Siin ma tõesti pean silmas nii teatriinimesi, muuseumitöötajaid, raamatukoguhoidjaid, treenereid, huvikoolide õpetajaid. See on minu arvates valdkond, kus pikaajaline töö loob väärtusi," lausus TALO juhatuse liige.

Ta märkis, et kultuurivaldkonnas töötavad inimesed tahaksid normaalselt ära elada ja näiteks teatriliidu esindaja on hiljuti öelnud, et väga raske on teatrisse tööle meelitada teatritehnilise eriala inimesi, sest see palk äraelamist ei võimalda.

Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusliidu alusleping sõna "kultuur" ei sisalda ja ka avalikus diskussioonis ei räägita viimasel ajal kultuurist väga palju. Küsimusele, mis mõtetega kultuuritöötajad praegust ühiskondlikku retoorikat kõrvalt jälgivad, vastas Rosenthal, et see teeb natuke kurvaks, sest neid on tegelikult vaja.

"Tahakski rõhutada, et kui meie räägime oma valdkonna eest, siis me seeläbi toetame seda, et ka haridustöötajad, korrakaitsjad, õed on oma õiglast palka väärt. Ja samamoodi on oluline muuseum, raamatukogu, et lapsed saavad huvikoolides käia, et inimesed saavad minna teatrisse ja lülitada mingitest keerulistest hetkedest ennast välja," selgitas ta.

Kokkusaamisel kultuuriministriga saabki Rosenthali sõnul sel teemal arutada, kuidas kultuuritöötajaid väärtustada ja ootused on koostööl.

"Kui me räägime sellest, et riigikaitse vajab rohkem tähelepanu, siis see ei tähenda kohe seda, et mingi valdkond peab jääma pisendatud rolli. Lõpuks on meil kultuuri vaja, meil on vaja, et see oleks järjepidev, et see oleks kestev," lausus ta.

Kirja sooviga tõsta kultuuritöötajate miinimumtasu umbes 2000 euro juurde saatis TALO kultuuriministeeriumile juba jaanuarikuus, kuid Rosenthal märkis, et senini ei ole selle üle infovahetust veel toimunud ning ootused on aprilli lõpus toimuval kohtumisel.

"Loodan tõesti asisele koostööle," ütles Rosenthal.

Allikas: https://www.err.ee/