Asi: prokuratuuri töö kvaliteedi tagamiseks oleks vaja rohkem inimesi

Töötajate nappuse teema tõusis üles, kui saatejuht Anvar Samost küsis prokuratuuri eelarve kohta ja selle kohta, kas prokuratuuril on seadusse pandud eesmärkide täitmiseks raha piisavalt.

"Ressursse peaks alati rohkem olema, aga teisest küljest, eks ma annan endale aru kogu sellest ümbritsevast, et kõike alati ei saa, mida tahaks. Aga ma isegi võib-olla suurema murena kui raha, näen täna pikas plaanis inimeste puudust. Lihtsalt Eesti vabariigis ei ole nii palju inimesi, keda oleks vaja, et seda tööd piisava kvaliteediga ära teha," ütles Asi.

"Kui me räägime siin viie kuni kümne aasta vaatega, siis lihtsalt ei ole neid inimesi. See on isegi laiem küsimus, see ei ole üldse ainult õigussüsteemi probleem. See on igal pool, kui te vaatate kasvõi sotsiaalvaldkonda. Igal pool on see mure, et inimesi ei ole. See on Eesti väiksusest tingitud mure, kus meil ongi tööturul lihtsalt niivõrd vähe inimesi ja neid jääb järjest vähemaks," lisas ta.

"See on see, mille peale kõik organisatsioonid peavad mõtlema, et kuidas me saame tulevikus sellesama rolli sama kvaliteediga, aga vähemate inimestega ära täidetud," ütles Asi veel.

Praegust prokuratuuris valitsevat töökultuuri kirjeldas Asi positiivsena. "Inimesed on ikkagi orienteeritud sellele, et otsida lahendusi ja otsida uusi lahendusi, kuidas me mingitest olukordadest välja tuleme. Seda on hästi positiivne kõrvalt vaadata," ütles ta.

Kaamerate puhul tuleb leida tasakaalupunkt

Viimaste nädalate jooksul teemaks tõusnud avaliku ruumi kaamerate õigusliku küsimuse kohta ütles Asi, et selliste meetmete puhul on oluline tasakaalupunkti leidmine, mille paikaseadmine ongi seadusandja töö. 

"Ma olen väga nõus, et sellist lausjälgimist ei peaks meil olema ühiskonnas.
Teisest küljest on ühiskonnal ootus, et me mingeid juhtumeid ikkagi suudame võimalikult kiiresti ära lahendada, milleks on vaja neid kaamerasalvestisi," sõnas Asi.

"Me peame leidma selle kesktee ja oluline on ära kirjeldada see, mis tingimustel neid kaameraid paigaldada võib, mida nad salvestavad, kui kaua seda hoitakse
ja kes neid andmeid ja millal kasutada saab. Need peaks siis seadusandja poolt olema ära kirjeldatud," rõhutas Asi.

"Kui ma võrdlusena toon jälitustegevuse, kus on ikkagi väga selgelt öeldud, mis tingimustel neid andmeid kasutada võib. Konkreetse kuritegude kataloogi on seadusandja kehtestanud, millal neid andmeid võib kasutada. Millal võib jälitustegevust teha ja millal võib neid andmeid kasutada. Tõenäoliselt peaks siin olema samasugune tasakaalupunkt," lausus Asi.

Asi rõhutas ka seda, et kaameratel on kindlasti laiem funktsioon kui ainult kriminaalmenetlusi puudutav. "Seal on ka korrakaitselised küsimused. Politsei päris palju tegeleb ka sellega, et otsida kadunud inimesi, et nende vahenditega otsida need inimesed üles," sõnas ta.

Asi sõnul kasutatakse kaameraid tagantjärele pildi tuvastamiseks, mitte reaalajas jälgimiseks.