Taani tõstab pensioniea 70. eluaastani

Posted in Interneti uudised

foto26.05.2025

Taani parlament otsustas eelmisel nädalal tõsta pensioniea 2040. aastaks 70. eluaastani. Euroopa kõrgeim pensioniiga hakkab kehtima kõigile pärast 31. detsembrit 1970 sündinud inimestele.

Taani on alates 2006. aastast sidunud ametliku pensioniea oodatava elueaga ja selle iga viie aasta tagant läbi vaadanud. Praegu on see 67 aastat, kuid tõuseb 2030. aastal 68 aastani ja 2035. aastal 69 eluaastani.

Neljapäeval parlamendis vastuvõetud seadusemuudatuse poolt hääletas 81 ja vastu 21 saadikut.

Möödunud aastal ütles sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen, et vaatab senise mudeli uuesti läbi, kui pensionieaks määratakse 70. eluaasta. "Me ei usu, et pensioniiga peaks automaatselt tõusma," ütles ta augustis. Äsja vastu võetud reform seabki pensionieale range ülempiiri 70. eluaasta juures, külmutades sisuliselt edasised tõusud noorematele põlvkondadele.

Taani reformiotsus tuli samal päeval, kui Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avaldas andmed, mis näitasid, et iga viies EL-i elanik on nüüd üle 65 aasta vana. Eurostat hoiatas, et ühiskonna vananemine kiireneb, mis lisab survet riiklikele pensionisüsteemidele.

Taani parlamendi otsus teeb riigist nüüd teerajaja selles, mida paljud majandusteadlased peavad kogu Euroopas vältimatuks muutuseks, kuna valitsused näevad kurja vaeva, et pensionisüsteemi kasvava eelarvepuudujäägi ja väheneva tööjõu tingimustes toimimas hoida.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on korduvalt kutsunud Euroopa valitsusi üles pensionisüsteeme reformima, hoiatades, et pikem oodatav eluiga ja varajane pensionile jäämise iga kujutavad endast ohtu eelarve stabiilsusele. IMF märkis oma viimastes hinnangutes, et ilma struktuuriliste muudatusteta seisavad paljud riigid kahe aastakümne jooksul silmitsi jätkusuutmatute pensioniarvetega.

Euroopa eelarvenõukogu kritiseeris äsja EL-i institutsioone ja liikmesriike vananemisega seotud pikaajaliste kulude probleemi lahendamata jätmise eest. Nõukogu kutsus üles muutma lähenemisviisi ja hoiatas põlvkondadevahelise tasakaalustamatuse eest, kui poliitikakujundajad reformidega viivitavad.

Pensioniiga varieerub Euroopa riikides

Rootsis on varaseim vanus, mil inimesed saavad pensionihüvitisi taotlema hakata, 63 aastat.

Itaalias on standardne pensioniiga 67 aastat, kuigi nagu Taanis, sõltub see ka oodatava eluea hinnangute põhjal tehtud kohandustest ja võib 2026. aastal tõusta.

Ühendkuningriigis hakkavad 6. oktoobri 1954 ja 5. aprilli 1960 vahel sündinud inimesed pensioni saama 66-aastaselt. Kuid pärast seda kuupäeva sündinud inimeste jaoks tõuseb riiklik pensioniiga järk-järgult.

Prantsusmaal võeti 2023. aastal vastu seadus, mis tõstis pensioniea 62 eluaastalt 64 eluaastale. Äärmiselt ebapopulaarne muudatus vallandas protestid ja rahutused ning president Emmanuel Macron pidi selle parlamendis läbi suruma ilma hääletuseta. Prantsusmaal riigikontroll teatas veebruaris, et avaliku sektori pensionide puudujääk võib 2035. aastaks enam kui kahekordistuda, teatas Reuters.

Kuna uuringud näitavad laialdast vastuseisu pensioniea tõstmisele vanemate töötajate seas, eriti füüsiliselt nõudlikes sektorites, on enamik EL-i riike aastakümneid vältinud kindla pensioniea kehtestamist.

Vaatamata neile arvudele on vähesed EL-i liikmesriigid teinud ettepaneku Taani hiljutist sammu kopeerida. Kuigi Taani poliitikud kirjeldasid sammu vajaliku ja tulevikukindlana, hoiatasid ametiühingud, et see koormab veelgi füüsiliselt nõudlike ametite töötajaid.

Eurostat prognoosib, et 2100. aastaks on 14,6 protsenti EL-i elanikkonnast üle 80 aasta vanad. Sajandi keskpaigaks peaks üle 65-aastaste osakaal tõusma ligi 30 protsendini.

Allikas: https://www.err.ee/