Tarbijahinnaindeks: toidukaubad kallinesid aastaga 8,4 protsenti
Eesti hinnatõusu mõõtev tarbijahinnaindeks kasvas juunis võrreldes maiga 0,9 protsenti ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes viis protsenti. Toit läks aastaga 8,4 protsenti kallimaks, teatas statistikaamet. Eesti Pank tõdes, et hindu Eestis kujundab maksupoliitika.
Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad keskmiselt 2,8 protsenti ja teenused 8,4 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid võrreldes mulluse juuniga indeksit enim 8,4 protsenti kallinenud toidukaubad.
Transpordi 7,5 protsenti hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega.
Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1 protsenti).
"Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1 protsenti) ning eluasemega seotud hinnad (0,6 protsenti). Võrreldes aastatagusega on elekter 16,7 protsenti odavam," ütles Veski.
Võrreldes maiga mõjutasid juuni indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,2 protsenti), puhkusereiside (27,7 protsenti) ning majutusteenuste (27,3 protsenti) hinnatõusud.
"Viimased kaks on ilmselt ajutised hinnatõusud. Vastupidist mõju avaldasid odavnenud eluasemekulud (1,3 protsenti), kuid peamiselt siiski elektri (6,4 protsenti) ja gaasi (9,3 protsenti) hinnalangus. Ka alkohoolsete jookide (2,9 protsenti) ning riiete ja jalatsite (1,4 protsenti) hinnalangus hoidsid indeksit madalamal," selgitas analüütik.
Toidukaubad kallinesid juunis võrreldes maiga 1,2 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim köögiviljade (2,7 protsenti), loomaliha (5,7 protsenti), linnuliha (4,8 protsenti) ning piima, piimatoodete ja munade (1,3 protsenti) hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid juustu (1,7 protsenti), sealiha (2,8 protsenti) ning kala ja kalatoodete (1,4 protsenti) hinnalangus.
Bensiin oli juunis võrreldes maiga 1,6 protsenti ja diislikütus 3,1 protsenti kallim.
Statistikaameti esialgne tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang, mis ilmus 1. juulil, näitas, et Eesti hinnad tõusid juunis võrreldes maiga 1,1 protsenti ja 2024. aasta juuniga võrreldes 5,2 protsenti.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).
Eesti Pank: ka alanud poolaastal kujundab hindu maksupoliitika
"Ka alanud poolaastal kujundab hindu maksupoliitika," märkis Eesti Pank. "Juuli alguses tõusis käibemaks 24 protsendilele, mis lisab kergitab hindu käesoleval aastal kokkuvõttes ligikaudu 0,7 protsendipunkti. Lisaks tõusis bensiiniaktsiis, mis koos käibemaksutõusuga võib kergitada liitri hinda ligikaudu kuue sendi võrra."
Eesti Panga hinnangul mõjutab Eestis tänavu märkimisväärselt hinnakasvu sõidukite registreerimistasu, mis kogu käesoleva aasta hinnatõusule lisab arvestuslikult 1,2 protsendipunkti.
"Selline panus hinnaindeksi kasvu paistab üle hindavat tarbijate tegelikku kulutuste ja elukalliduse tõusu, sest kuue kuuga on tarbijahinnaindeksi koostamisel arvesse minevat sõidukite esmaste registreerimiste maksu kogutud veidi enam kui 14 miljonit eurot ehk ümmarguselt 0,14 protsenti poole aasta eratarbimise kulutustest. Kuna registreerimistasu maksavad ka juriidilised isikud, siis majapidamiste kulu on veelgi väiksem. Praeguse trendi järgi jääb sel aastal laekuv sõidukite registreerimistasu tõenäoliselt madalamaks ka algselt plaanitud 137 miljonist," märkis keskpank.
Eesti Pank tõdes ühtlasi, et juunis pidurdas hinnakasvu energia odavnemine. Elektrienergia börsihind oli juunis aastases võrdluses 55 protsenti odavam. Kuu lõpupoole aitas sellele kaasa ka Estlink 2 kaabli taas kasutusse võtmine, mis võimaldab importida rohkem elektrit Soomest. Eelmise aasta suvel Estlink 2 kaabel ei töötanud. Ka on Eestis tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust eelmise aastaga võrreldes 600 MW võrra rohkem, mis soodsa ilma korral viib omakorda elektrihinna alla. Kuna Iisraeli ja Iraani sõjategevuse ägenemisest tingitud naftahinna hüpe juunis jäi lühiajaliseks, siis ka vedelkütuste hinnad jäid aastatagusega sarnasele tasemele.
Käesoleva aasta kokkuvõtteks prognoosib Eesti Pank 5,4 protsendi suurust hinnakasvu.
Allikas: https://www.err.ee/