Konjunktuuriinstituudi eksperdid majandusolukorda ei kiida

EKI küsitletud ekspertidest leidsid üle veerandi, et majandusolukord on halb. Ülejäänud eksperdid leidsid, et olukord on rahuldav.

Konjunktuuriinstituudi majandusekspertide paneeli juunikuu hinnangust nähtub, et majanduse hetkeolukord on rahuldavast tasemest madalam, kuid siiski mõnevõrra parem kui eelmisel vaatlusel märtsis.

Märtsikuises küsitluses oli majandusolukorda halvaks hinnanud eksperte 39 protsenti ning rahuldavaks hinnanuid 61 protsenti.

Majandusekspertide paneeli liikmetest leidsid 58 protsenti, et kuue kuu pärast detsembris on oodata Eesti majanduse üldolukorra paranemist. See osakaal jäi märtsiga võrreldes täpselt samaks.

Siiski oli võrreldes märtsikuise küsitlusega tekkinud üks majandusekspert, kes leidis, et majandusolukord on kuue kuu pärast halvem. Selliseid eksperte märtsikuises küsitluses polnud.

Ettevõtjad on valitsuse suhtes muutunud vähem kriitiliseks

Kui märtsis hindasid valitsuse tegevust negatiivselt 65 protsenti EKI küsitletud ettevõtjatest, siis juunis oli see protsent 51. Neutraalselt hindasid juunis valitsuse tegevust 44 protsenti ettevõtjatest, märtsis oli neutraalselt meelestatud ettevõtjaid 33 protsenti.

Samas oli juunis valitsuse tegevuse suhtes positiivselt meelestatud viis protsenti ettevõtjatest, märtsis oli sama näitaja vaid kaks protsenti.

See tähendab, et ettevõtjate hinnang valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõjule Eesti ettevõtluskeskkonnale on jätkuvalt enamasti negatiivne või neutraalne.

Valitsusele heideti peamiselt ette maksupoliitikat, maksutõuse ja stabiilse maksusüsteemi puudumist, samuti ebapiisavat tegelemist elektri hinna ja energiapoliitikaga ning vähest edu bürokraatia vähendamisel ja riigi kulude kontrolli alla saamisel.

Tarbija jaoks olukord paremaks ei lähe

Kui Eesti hinnakasv oli 2024. aastal 3,5 protsenti, millega oli Eesti inflatsiooni kiiruselt Euroopa Liidu (EL) neljas riik, siis EKI hinnangul kiireneb hinnakasv 2025. aastal vähemalt viiele protsendile.

Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis on jõudnud Eurostati andmetel EL-i keskmisele tasemele, olles 2024. aastal sellest täpselt sada protsenti.

Kui 2024. aastal kerkis neljaprotsendilise reaalkasvu toel Eesti keskmine brutopalk 1981 euroni, siis selleks aastaks prognoosib EKI palgakasvu aeglustumist ja keskmist brutopalka 2090 eurot, mis tähendaks üheprotsendist reaalkasvu.

Perede rahaline olukord oli juunis sarnane aastatagusele. Enamasti suudetakse natuke raha säästa või kulutatakse kogu teenitu, kuid iga viies pere elas varasematest säästudest või võlgu. Peredest 42 protsenti säästis juunis kas palju või natuke, 35 protsenti kulutas kogu teenitu, 15 protsenti elas tänu varasematele säästudele ning viis protsenti elas võlgu.

Allikas: https://www.err.ee/