Rikaste ja vaeste tarbijate kindlustunde vahe on suurem kui kunagi varem

Majandus küll taastub õige aeglaselt, kuid seis on ikka halb, ütles Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.

Eesti tarbijate kindlustunne on mitu aastat olnud languses, mistõttu otsitakse odavamaid valikuid tikutulega. Konjunktuuriinstituudi andmetel on eestlaste kindlustunne oluliselt madalam nii Euroopa Liidu kui lähiriikide tarbijate kindlustundest. Nii on üha rohkem kliente hakanud eelistama poode nagu Realiseerimiskeskus, mille sortimenti kuuluvad kõiksugu toodete seerialõpud ja -jäägid ning kaupluse valik on seepärast kohati mitukümmend protsenti tavapoest odavam.

"Seda on näha päris selgelt, et ostud on palju läbikaalutletumad, mõeldakse väga pikalt ette, mõeldakse väga palju selliste nii-öelda hinnastatud ja odavamate kaupade poole pealt. Soovitakse osta ehk suuremaid pakendeid, ei vaadata ainult seda ühte, et ma saan odavama hinnaga selle toote kätte, vaid majapidamises, näiteks pesupulbrite puhul, on selgelt kasvanud suurte pakendite müük," lausus Realiseerimiskeskuse juht Tõnu Eermann.

Viimane konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et oma rahalise olukorra suhtes tunnevad end kindlalt vaid need, kes teenivad üle 2500 euro kuus. Alla selle palgalised tajuvad, et pärast sundkulutusi, nagu arved ja toit, on raske säästa või endale midagi lubada.

"Hämmastavalt suureks on siis läinud vahe kõige kõrgema ja kolme madalama sissetulekugrupi vahel. Inimestel lihtsalt pole raha osta ja mis puutub nüüd väiksema sissetulekuga tarbijagruppidesse, siis on selge, et see kallilt maksustatud toit kuulub sundkulutuste hulka, säästa sealt palju tahad, aga üle ei jää raha millekski," sõnas Raudsepp.

Ka selgus, et kasvanud on nende inimeste arv, kes oma palgast välja ei veagi ja peavad äraelamiseks käiku laskma säästud või võtma laenu. Niisuguseks hindas oma pere seisu aasta tagasi 15 protsenti vastanutest, tänavu juba 20 protsenti ja prognoos näitab, et aasta lõpuks arvab nii juba neljandik Eesti peredest.

Vähem pessimistlik on Eesti Pank, kelle hinnangul on laenu võtmine kasvanud samas tempos sissetulekutega.

"Täna on tarbimislaenude jääk ligikaudu seitse protsenti suurem kui ta oli aasta varem. See seitse protsenti on selline üsna tavaline kasv, mis me oleme näinud umbes viimase 20 aasta keskmisena. Käesoleval aastal sellise keskmise palka saava inimese kättesaadava raha ostujõud ehk natuke veel väheneb. Nüüd küll nendel majapidamistel, kellel on ka mingi laen, seal natuke aitab see, et euribor on natuke madalam kui eelmine aasta. Järgmisest aastast võiks siis tõesti olla nii, et keskmine kättesaadav palk kasvab kiiremini kui hinnatõus ehk siis selline ostujõud ja võime tarbida-säästa paraneb," lausus Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

"Ettevõtja tegelikult on arvestanud sellega, et maksud käivad äri sisse - see on arusaadav. Mida me soovime on stabiilne majanduskeskkond, mitte midagi muud. Ja mis ei oleks selline iga poole aasta tagant erinev," lisas Eermann.

Allikas: https://www.err.ee/