Eesti kõrgkoolidesse on sügisel oodata varasemast rohkem välistudengeid

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õppis möödunud õppeaastal Eesti kõrgkoolide tasemeõppes 3954 välisüliõpilast. Seejuures alustas õpinguid 1251 uut välistudengit.

Välisüliõpilased saavad Eesti kõrgkoolidesse kandideerida Dream Apply keskkonna kaudu. See on rahvusvaheline kandideerimissüsteem, kus tulevased tudengid saavad kandideerida ülikoolidesse mitmest riigist.

Välistudengitele on valdkondadest huvipakkuvamad ärindus, haldus ja õigus, samuti humanitaaria ja kunstid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Kõige rohkem välisüliõpilasi õppis möödunud õppeaastal Tartu Ülikoolis (1461). Teisel kohal oli välistudengite arvu poolest Tallinna Tehnikaülikool (797) ning kolmandal kohal Tallinna Ülikool (658).

Õppurite seas on kõige enam Soome (651), Ukraina (456), India (185), Venemaa (182) ning Aserbaidžaani (173) kodakondsusega välistudengeid.

Tartu Ülikooli õppe rahvusvahelistumise nõunik Ülle Tensing nentis, et suurem osa võõrkeelseid õppekavasid on neil magistriõppes.

"Vastuvõtud üliõpilastest riikide lõikes on kõige enam vastu võetud Aserbaidžaanist, Ukrainast, Hiinast, Indiast, Gruusiast, Lätist ja USA-st," loetles Tensing.

Tensing märkis, et nende välisüliõpilaste arv, kes on Eestis ülikooli lõpetanud ja siia tööle jäänud, kasvab.

"Võõrkeelsetel õppekavadel kõige madalam õppeteenustasu on 4000 eurot aastas, see tähendab 2000 eurot semestris ja kõige kallimad õppeteenustasud, kui me räägime näiteks arstiteaduskonnast, siis see on 13 200 eurot aastas," selgitas nõunik.

Tartu Ülikool pakub parimatele välistudengitele ka tasuta õppimise võimalust, lisas Tensing.

"Sarnaselt eelmiste aastatega on ikkagi kõige suurem huvi IT-õppekavade vastu ehk siis Tartu Ülikooli tarkvaratehnika ja informaatika õppekavade vastu magistriõppes."

Tensing sõnas, et sel sügisel oodatakse õppima veidi rohkem välisüliõpilasi kui eelmisel aastal. Ta lisas, et täpne arv pole veel teada, kuna vastuvõtt alles käib, kuid suurt kasvu ei eeldata.

Pereliikmete kaasavõtmine ei ole välisüliõpilaste seas levinud. Tensingu sõnul on need eeskätt doktorandid, kes on uurinud pereliikmete Eestisse kutsumise võimalusi.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rahvusvahelise ärikorralduse programmijuht Katrin Arvola rääkis, et neile esitati sel aastal 552 avaldust.

"Tegelikult meil veel vastuvõtt jätkub, et näiteks majandusteaduskond võtab veel vastu Soome, Läti ja Leedu kodanikke kuni esimese augustini."

Arvola sõnul esitati sel aastal kõige enam nõuetele vastavaid avaldusi Aserbaidžaanist, kust laekus 134 avaldust. Eelmisel õppeaastal oli neid 79 ning üle-eelmisel 63. Enim aserbaidžaanlasi õpib infotehnoloogia ja majandusteaduskonnas. Teisel kohal on Ukraina. Avaldusi esitati ka Gruusiast, Bangladeshist ning USA-st.

"Kaugelt tulnud üliõpilastel on enamasti mingisugune side Eestiga kuskilt olnud. Ja teine, miks tahetakse Eestisse tulla, on see, et Eesti on maailmale tuntud kui digiriik ja ettevõtlust soosiv riik," rääkis Arvola.

Õppemaks on Arvola sõnul erinevatel õppekavadel erinev. Näiteks õppekava rahvusvaheline äri digiajastul eest küsib Tallinna Tehnikaülikool 3000 eurot semestris. Tasuta õppekohti välistudengitele pole, nentis Arvola. Tema sõnul pole eestikeelsetele õppekavadele välistudengeid tulnud.

"Meie ülikoolis on kõige rohkem välisüliõpilasi majandusteaduskonnas. Siin on ka kõige rohkem rahvusvahelisi kavasid, aga on ka IT-teaduskond ja inseneriteaduskond," märkis ta.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas sõnas, et neile on järgmiseks õppeaastaks sisse saanud 77 välisüliõpilast. Need üliõpilaskandidaadid jagunevad 25 riigi vahel, rääkis ta. Praegu õpib EMTA-s umbes 160 välistudengit, sõnas Pärtlas.

"Aga kas nad kõik õppima ka asuvad, selgub paari kuu jooksul. Ja kas kõik saavad viisa. Nii et see number veel täpsustub septembriks," tõdes Pärtlas.

"Kui loetleda neid, kust on pisut rohkem ehk neli-viis kandidaati, siis need on lähinaabrid, nagu Läti, aga ka Euroopast, Ukraina ja Hispaania, samuti natuke kaugemad riigid, Türgi ja Hiina."

Pärtlas märkis, et hiinlastel on suur huvi õppida Eestis klassikalist muusikat. Tema sõnul alustati välistudengite vastuvõtuga 20 aastat tagasi ning alates sellest on neil igal aastal kuus või seitse hiinlast.

"Õppemaks on meil väga erinev Euroopa Liidu ja Ukraina üliõpilastele, kus on võrdlemisi soodne, hetkel 1600 eurot. Kolmandad riigid, Euroopa Liidu välised riigid, seal on tavapärane õppemaks 7500 eurot õppeaastas," lisas Pärtlas.

Allikas: https://www.err.ee/