Ida-Virumaa tööturg otsib tasakaalu seniste väljakutsete ja uute võimaluste vahel

Juuni keskpaiga seisuga oli Ida-Virumaal töötukassas arvel 6647 inimest, mis tähendab, et alates aasta algusest on registreeritud töötute arv vähenenud 596 inimese võrra. Registreeritud töötuse määr on langenud 11,7 protsendilt 10,7 protsendile. Seega liigub piirkonna tööturg stabiilsuse ja taastumise suunas. Oma osa selles on Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondil, mille abil luuakse Ida-Viru­maale uusi töökohti erinevates valdkondades, alates kõrgtehnoloogilisest inseneritööst kuni teenindus- ja loomesektorini.

Tegemist on ka laiema strateegilise sammuga – eesmärk on pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetseid, püsivaid ja arenguvõimalusi pakkuvaid töökohti. Laar kinnitab, et töötukassa Ida-Virumaa tööandjate konsultandid teevad iga päev tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) ning uute investoritega, et luua uusi põnevaid töökohti. 

Samas ei saa öelda, et kõik väljakutsed oleks kadunud. Piirkonnas on märgatav tööjõupuudus mitmes olulises valdkonnas. «Kõige suurem tööjõupuudus on õpetajate ja eriarstide osas,» tõdeb Laar. Nõudlus on suur ka logopeedide, psühholoogide ja eripedagoogide järele, samuti on märkimisväärne puudus tehnilistest spetsialistidest, näiteks masinaehitustehnikutest, metallitöötluspinkide seadistajatest, inseneridest ja autoremondilukkseppadest. Lisaks on vajadus lasteaia-, kutse- ja keeleõpetajate, aga ka kõrgkoolide õppejõudude järele, samuti üldarstide, medõdede, politseinike ja päästjate järele.

Inseneride rolli tööturu kujundamises peab Laar äärmiselt tähtsaks. Ta toob esile, et ühe inseneri töö võib luua kaudselt või otseselt üle 15 lisatöökoha. «Inseneri panus ei piirdu ainult tema enda tööga, vaid mõjutab suuremat tööringkonda. Näiteks ehitusinseneri projektid nõuavad alltöövõtjaid, tehnikuid, materjalitarnijaid ja hooldustöötajaid, tootmisinsener planeerib ja juhib protsesse, mis loovad töökohti tehases ja tarneahelas, tarkvarainseneri loodud rakendused ja süsteemid võivad käivitada uusi teenuseid, mis vajavad arendajaid, klienditoe spetsialiste ja müügiinimesi. Seega on inseneri töö oluline majanduskasvu mootor, mis aitab suurendada tööhõivet ja tugevdada ettevõtteid.» 

Ta lisab, et TalTechi Virumaa kolledži, mis on andnud märkimisväärse panuse Eesti tööstuse ja tehnoloogia arengusse, lõpetab rekordarv üliõpilasi – sel aastal 95 uut inseneri automaatika ja tööstustehnoloogia, masinaehituse, energeetika erialal. See annab lootust, et inseneride nappus võib hakata leevenema.

Vastupidi spetsialistide puudusele on tööjõuturul segmendid, kus tööotsijaid on rohkem kui vabu ametikohti. Lihttöölised hooneehituses või aianduses, koristajad, raamatupidajad, sekretärid ja klienditeenindajad on ametikohad, kuhu konkurents töökoha nimel on tihe. Lisaks on muutused majanduses toonud kaasa töökohtade vähenemise põlevkivisektoris, mistõttu on tööotsijate hulgas ka palju kaevureid ja karjääritöölisi, kelle oskused ei pruugi enam uute töökohtade nõudmistega kattuda.

«Tööandjad märgivad, et tööotsijatel puuduvad erialased oskused ja paljude tööde puhul on vajalik ka erialane kvalifikatsioon,» selgitab Laar. Samuti mängib rolli kehv eesti keele oskus. Kuigi paljud töökohad ei nõua kõrgtasemel keeleoskust, seab see siiski piiranguid teatud töökohtadel, näiteks teenindusvaldkondades.

Töökohtade arv põlevkivisektoris väheneb, muudes tööstustes ja turismis suureneb

Tööturu ümberkujundamisele avaldab suurt mõju automatiseerimine ja tehisintellekti kasutuselevõtt. Ida-Virumaal tähendab see Laari sõnul küll teatud traditsiooniliste töökohtade kadumist, ent samas avab see uusi võimalusi suurema lisandväärtusega ja tehnoloogiapõhistes ametites. Edu sõltub piirkonna suutlikkusest investeerida haridusse, väljaõppesse ja innovatsiooni, et aidata töötajatel uute nõudmistega kohaneda. Maakonda tulevad uued ettevõtted, kus töötamine eeldab ka teistmoodi oskusi, näiteks on tekkinud juurde töökohti tööstusettevõtetes ja turismisektoris. 

Kindlasti mõjutab maakonna tööturgu hooajalisus. Nii on välja kujunenud muster, mille kohaselt registreeritud töötute arv turismisektoris ja põllumajanduses alates märtsist väheneb, suvel pisut üles-alla kõigub ja hakkab sügisel taas kasvama. Samas toob suveperiood töötukassa vaatevälja palju koolilõpetajaid, kes alles otsivad sobivat töökohta ning vajavad juhendamist ja tuge tööturule sisenemisel. Tööturul toimuv on seotud ka ehitussektori elavnemisega. Uute ettevõtete rajamine on loonud nõudluse ehitajate ja teiste ehitusvaldkonna spetsialistide järele. Laar kinnitab, et see aitab leevendada tööpuudust ka nendes ametites, kus seni oli nõudlus vähene.

Tööotsijate ootused tööandjate suhtes on muutunud. Enam ei piisa pelgalt palgast – järjest olulisemaks muutuvad ka töötingimused, transport, sporditoetus, arenguvõimalused ja muud erinevad motivatsioonipaketid. Spetsialistid ootavad, et nende oskusi ja teadmisi hinnatakse ning rakendatakse maksimaalselt. Töötukassa andmetel pakutakse Ida-Virumaa tööpakkumistes 25 protsendil juhtudest brutopalka 1500–2000 eurot ning

19 protsendil tööpakkumistes üle 2000 euro. Ja iga aastaga need numbrid kasvavad. See näitab, et tööandjad on valmis panustama, et võita kvalifitseeritud tööjõudu.

Laar toob näiteks NPM Narva tehase, mis on ainus sellises mastaabis magnetitehas Euroopas. Tehas hakkab tootma püsivaid neodüümmagneteid, mille eripäraks on väga suur magnetvõimsus ja vastupidavus demagnetiseerimisele. Uue ettevõtte hoone pindala on 24 000 ruutmeetrit, täisvõimsusel annab tehas tööd kuni 320 inimesele. Inseneride hulgas on spetsiifiliste valdkondlike oskustega välisspetsialiste, kuid paljud insenerid on Narvast, Narva-Jõesuu ja Sillamäe piirkonnast ning neil on suurepärased teadmised mehaanikast, automaatikast ja energeetikast. See tähendab, et Ida-Virumaal personali leidmisega probleeme ei ole. 

Töötukassal on ettevõtete ja töötajate kokku viimiseks mitmeid võimalusi

Töötukassa pakub nii tööotsijatele kui ka tööandjatele mitmeid võimalusi ja toetusi. Tööandjale on näiteks mõeldud personaliotsingu teenus, palgatoetus, praktikavõimalused ja erinevad koolituslahendused, sealhulgas eesti keele õpe. Ettevõte saab võtta inimese praktikale, kasutada töötaja palkamiseks palgatoetust ja toetust täiend- või ümberõppeks. Samuti pakutakse toetust tervisepiiranguga inimeste hõives püsimiseks. Töötukassa teeb väga tihedat koostööd oma partneritega, erinevate asutuste ja ettevõtetega, et viia kokku tööotsijad ja tööandjad. Mitmed Ida-Virumaa suured ettevõtted, nagu Viru Keemia Grupp, Eastman, Eesti Energia ja NPM Silmet, teevad koostööd Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega, pakkudes õppuritele võimalust läbida praktika nende ettevõttes.

«Korraldame värbamispäevi, kus tööotsijatel on võimalik luua otsekontakt seal osalevate tööandjatega ja tutvuda töötamise võimalustega. See kõik vähendab ühest küljest tööpuudust ja samas aitab kaasa vajalike oskustega spetsialistide leidmisele,» selgitab Laar. Ida-Virumaa tööturul on aina määravamad tehnoloogia, haridus ja paindlikkus. Töötukassa roll on olla mitte üksnes töövahendaja, vaid partner, kes pakub tuge seal, kus seda kõige enam vajatakse.