Tööturuküsitlus: mahukad proovitööd on muutnud tööle kandideerivad talendid ettevaatlikuks
02.09.2025
Ligikaudu 40% inimestest peab oma viimast tööle kandideerimise kogemust heaks või väga heaks, selgub Palgainfo agentuuri ja CVKeskus.ee värskest tööturu-uuringust. Viiendik vastanutest on kogenud aga negatiivset või väga negatiivset kandideerimiskogemust.
Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 9% tööotsijatest hindab oma viimast kandideerimist väga heaks ja 29% heaks. Heade kogemuste osakaal on aastaga kasvanud viie protsendi võrra. Samas leiab 13% osalenutest, et nende kogemus oli kehv ning 6% hindab seda väga halvaks.
Positiivseid kogemusi seostatakse peamiselt kiire vastamisaja, selge ja lihtsa kandideerimisprotsessi ning viisaka ja professionaalse suhtlusega. Viimast hindavad kõrgelt ka need küsitluses osalenud, kes siiski soovitud töökohta ei saanud.
Tööandjad ei vasta ega anna tagasisidet
Negatiivsete kogemuste puhul tuuakse välja, et tööandjad ei vasta, ei anna inimesele personaalset tagasisidet kandideerimise tulemuste kohta või põhjendavad äraütlemisi lakoonilise nn copy-paste vastusega.
Küsitluse partneri, Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on positiivsete kogemuste osakaalu kasv küll julgustav, kuid muutus on aeglane ja mõjutab kogu tööturu mainet. „Hooliv koostöö ei alga töölepingu allkirjastamisest, vaid ka kandidaatidesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Oleme organisatsioonis juurutanud, et anname kõigile kandideerijatele tagasisidet. Seda hinnatakse väga kõrgelt,“ ütles Teemägi.
Samas rõhutas ta, et kandideerimine on alati kahepoolne ning eeldab professionaalset suhtumist ka tööotsijatelt – alates tööd pakkuva organisatsiooni tundmaõppimisest kuni sobiva riietuse ja käitumiseni intervjuul.
CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler lisas, et tööandjad, kes suhtlevad aktiivselt kandideerijatega, on tööturul kõrgemalt hinnatud. „Mõne aasta eest läbi viidud uuringus, kus analüüsisime ligi 60 000 tööpakkumist, selgus, et tööandjate tööpakkumised, kellel oli kombeks anda kandidaatidele tagasisidet, said keskmiselt 41% rohkem kandideerimisavaldusi,“ sõnas Adler.
Samuti selgub küsitlusest, et pea kolmandik tööotsijatest on pidanud kandideerimisel tegema proovitöö ning 30% on lahendanud testülesandeid. 16% hindab proovitöö mahtu sageli ebamõistlikult suureks ning 34% on kogenud, et panus on olnud liiga suur mõnikord.
Proovitöö omavoliliselt kasutusele võetud
„Talendid on muutunud ettevaatlikumaks, eriti IKT sektoris, kuna paljud on kokku puutunud osade tööandjate ebarealistlikke ootustega või on proovitööl esitatud ideid hiljem ettevõttes omavoliliselt kasutusele võetud,“ märkis Teemägi.
„Seetõttu näiteks annavad meie värbajad sihtotsinguid tehes IT-talentidele juba esimeses pöördumises märku, et antud kandideerimine ei eelda proovitööd, juhul kui see võimalik on,“ selgitas Teemägi viimase aja trende.
Sarnaseid arenguid kohtab ka turundusmaastikul. „Proovitööde ja lisaülesannete mahtu hindavad ebamõistlikult suureks enim turunduseriala töötajad, kellest iga teine on kandideerimise käigus kogenud olukorda, kus proovitöö maht ületas mõistliku piiri,“ lisas Adler küsitluse tulemusi kommenteerides.
Palgainfo Agentuur ja CVKeskus korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/