Eelnõu lubab teatud alade töötajaid kvoodiväliselt Eestisse tuua

Sisserände piirarvu alusel saab Eestis igal aastal anda ligi 1300 tähtajalist elamisluba. See piirarv on ennekõike mõeldud kaitsma tööturgu odava välistööjõu eest ning ehkki piirarvule on kehtestatud hulk erandeid, ei toeta need seletuskirja kohaselt vajalikus ulatuses oskustööjõu värbamist.

Seetõttu on vaja luua tööjõupuudusega tegevusalade erisus, mis laseb ettevõtetel soodsamatel tingimustel välismaalt kvalifitseeritud oskustööjõudu kaasata, sedastab seletuskiri.

Eelnõu näeb ette, et tööjõupuudusega tegevusaladel saaks edaspidi anda tähtajalise tööloa sisserände piirarvu väliselt ning lisaks ei ole sel puhul vaja ka töötukassa luba. Ka näeb seadusemuudatus ette, et välistöötajale tuleb maksta vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. See oli eelmisel aastal 1981 eurot kuus, millest 80 protsenti tähendaks 1585-eurost töötasu.

Niisugune töötasu nõue peaks vastama paremini oskustöötajate kutseala tegelikule palgale, kuid samas aitama tagada tööturu kaitset ning vältida odava tööjõu sisserännet.

Tapver: nõutav palgamiinimum näitab kavale tuua sisse lihttööjõudu

LHV makromajandusanalüütiku Triinu Tapveri sõnul näitab nõutav palgamiinimum 80 protsenti Eesti keskmisest viitab pigem sellele, et sisse saaks tuua ka lihttööjõudu.

"Kui räägime oskustööjõust, siis tegu ei ole tippspetsialistidega ja n-ö tarkade spetsialistidega. Tegu ongi lihttöölistega ja töötlevas tööstuses või ehitusel või teeninduses töötavate inimestega. Kui vaatame näiteks töötleva tööstuse keskmist palgataset, siis see on üle 80 protsenti Eesti keskmisest. Kui räägime töötleva tööstuse oskustööjõust, siis need on ikka inimesed, kes jäävad madalamatesse palgaastmetesse," rääkis Tapver.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Veiko Pesur ütles ERR-ile, et alad, mida käsitletakse tööjõupuuduses olevaks, töötatakse välja konkreetsete kriteeriumide alusel. Nendeks on OSKA tööjõuvajaduse prognoos, tegevusala ekspordi osatähtsus müügitulust ning tegevusala keskmine brutotöötasu.

"Nende kriteeriumite alusel oleks erisus praegu suunatud töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses tegutsevatele ettevõtetele," ütles Pesur.

Valitsus saab tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestada kuni viieks aastaks.

"See annab riigile hoova, millega turgutada tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevaid ettevõtteid ning toetada majanduse arengut," lisas Pesur.

Eelnõu seletuskirja kohaselt süveneb tööjõupuudus tulevikus veelgi: töötlevas tööstuses jääb edasistel aastatel puudu umbes 490 tootmise ja töötlemise kõrgharidusega spetsialisti, tervishoiusektoris 1300 meediku ringis ja IKT sektoris 1550 inimest aastas.

Lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust ning välisriikidest tulnud töötajate teadmised ja oskused täiendaksid, mitte ei asendaks kohalike töötajate omi.

Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatuse mõjul võib Eestisse saabuda kuni ligi 1300 või ligi 2600 välistöötajat – arv sõltub majanduse olukorrast – ning 760 kuni 1520 pereliiget aastas. Samas võib väheneda muudel alustel töötamiseks taotletavate elamislubade arv.

Muudatuse mõjuks on ka välismaalaste osakaalu suurenemine. Kuna Eestis moodustavad sisserändajad ja nende lapsed juba praegu 33 protsenti alalisest elanikkonnast, siis täiendava sisserändega väheneb eestlaste osakaal rahvastikust veelgi. Samas ei pruugi kõik saabujad püsivalt Eestisse jääda, mistõttu eelduslikult muudatus suurt mõju rahvastikule ei avalda.

Selle aasta alguses elas Eestis 1 369 995 inimest.

Allikas: https://www.err.ee/