Aafrikast pärit puidust reketid ja uued pakendid: Ida-Viru väikeettevõtted kasutavad hoogsalt üleminekutoetust

11.06.2026

• Ida-Virumaal on õiglase ülemineku fondi toel hoo sisse saanud üle saja ettevõtlusprojekti.
• Table Tennis Products müüb oma tooteid põhiliselt USA-sse, Kanadasse ja Inglismaale.
• Võrreldes muu Eestiga on Ida-Virumaal vähem väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Kui väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetusvoor taas avati, täitus see vähem kui tunniga. Ida-Virus on õiglase ülemineku fondist seni toetust saanud 110 projekti, millest 106 on just väike- ja keskmiste ettevõtete omad.

Koos erasektori panusega ulatub Ida-Virumaal investeeringute maht üle poole miljardi euro. Selle järgi võiks arvata, et piirkonnas käib praegu tõeline uuenemisbuum, olgu selleks siis lauatennisemeistri Sergei Petrovi unistuste täitumine Narva tööstuspargis või 77 aastat ajalehti trükkinud Koit OÜ ellujäämiskursus pakendite turul.

OÜ Table Tennis Productsi toetuseks kujunes 500 000 eurot. Projekti eesmärk on luua tänavu augusti lõpuks Narvas lauatennisetoodete valmistamise üksus. Kavas on ehitada üldpinnaga 2160 m² hoone, milles on nii tootmine kui ka ladu, ja varustada see seadmetega. Põhitootena hakatakse valmistama reketite puitraami.

Ettevõtte üks omanikke Sergei Petrov ütles, et lauatennis on ta kirg ja elu. «Meie firma sündis juba 2008. aastal, tootsime Narvas reketeid,» lausus ta.

«Praegu on meil ettevõttes üks lauatenniselaud, uude tuleb kaks. Mängime iga päev, katsetame oma tooteid ja uusi arendusi. Meie reketid on Aafrikast pärit puidust – see on kallim ja kergem. Lisaks trükime pallidele ja särkidele klubide nime ja logo ning müüme lauatennisistidele jalanõusid – teeme kõike, mis on seotud lauatennisega.»

Eesti turule jääb ettevõtte toodangust vaid umbes üks protsent. Põhiliselt müüakse USA-sse, Kanadasse ja Inglismaale. «Neisse riikidesse, mis on väljaspool Euroopa Liitu, sest sel juhul ei pea maksma käibemaksu, neile on see soodne,» mainis Petrov, kes ise mängib lauatennist meistriliigas, on töötanud Eesti koondise treenerina ja treeninud mängijaid Rootsis.

«Narvas praegu lauatennis eriti populaarne ei ole. Eestis on üldse moodi läinud padel, kuid eks me üritame lauatennist populariseerida,» rääkis Petrov.

Mehe jutu järgi toodeti varem rendipinnal, oma tootmisruumidest polnud juttugi. «Kui avanes võimalus fondist toetust saada, otsustasime Narva tööstuspargis krundi osta ja ehitamist alustada. See on unistuse täitumine!» rääkis Petrov. «Praegu on meil tootmispinda umbes 700 ruutmeetrit ja tootmishoones saab kõike proovida.»

Trükikojast pakenditootjaks

Trükikoda Koit, mis on Ida-Virumaal üks vanemaid, sai õiglase ülemineku fondist 82 262 eurot. 77 aastat trükiti seal ajalehti, blankette, ajakirju ja muudki, kuid 2022 tegi juhatus strateegilise otsuse minna üle paberpakendite tootmisele, sest see tundus kõige perspektiivikam. Tänu toetusele saab ettevõte soetada uue liimiliini, mis võimaldab edaspidi lõplikult käsitsitööst loobuda ja panna aluse nüüdisaegsele kõrgtehnoloogilisele tootmisvormile.

Trükikoja omaniku Vladimir Tšudajevi sõnul oli fondi toetus neile mõnes mõttes elulise tähtsusega. «Paberajalehti ei soovita enam väga trükkida, inimesed loevad rohkem internetis. Seega pidime oma tegevust kiiresti uuendama ja leidsime, et võiks hakata pakendeid tootma,» rääkis Tšudajev. «Nüüd saame fondi toetuse abil osta liimimismasina, kõik muu oleme soetanud oma raha eest.»

Küsimusele, kas õiglase ülemineku fondi taotlust oli keeruline teha, vastas Tšudajev jaatavalt. «Terve aasta tegime. See on ikka keeruline asi, kuigi tagasi vaadates mitte nii väga – täidad samm-sammult punkte ja saabki hakkama,» mainis ta.

Osaühing Aragats taotles 188 320 eurot ja sai 182 444. Neil on plaanis Sillamäel avada moodne korterhotell, mis pakub kvaliteetset majutusvõimalust nii kohalikele kui ka välismaa külastajatele, täites olulise lünga piirkonna majutusteenuste turul. Projekt elavdab kohapealset majandust, suurendades turismi ja luues uusi töökohti. Samuti toetab hotelli ehitamine turismitaristu arengut, muutes Sillamäe atraktiivsemaks sihtkohaks.

Praeguseks on kortermaja ruumide renoveerimise projekt jõudnud lõppjärku. «Kuigi meie linnas on mõned ööbimisvariandid külalistele olemas, meie põhimõtteline soov on pakkuda midagi palju erilisemat, omanäolisemat ja meeldejäävamat,» selgitas ettevõtte juht Andranik Karapetyan.

Korterhotellid asuvad mõne sammu kaugusel linnatrepist ja rannapromenaadist. Hotellile pandi nimeks 6 purjekat. «Valmib kuus stiilset korterhotelli, millest igaüks hakkab kandma ühe Eesti mereäärse linna nime,» rääkis Karapetyan. «Oleme veendunud, nõudlus modernsete ja omapäraste peatumisvõimaluste järele kasvab ning 6 purjekat rikastab kohalikku turismipilti,» lausus Karapetyan.

Kuna kasutusele tuleb nutilukkude süsteem, on inimestel võimalik end ise sisse registreerida ja nii optimeerime ka tööjõuvajadust. Iga päev hakkab hotellis töötama vaid koristaja.

«Taotluse edukaks ettevalmistamiseks pöördus ettevõte konsultandi poole, kelle juhendamisel ja kaasabil saadi positiivne rahastusotsus ning väärtuslik koostöökogemus. Mis puudutab projekti finantsaruandeid, siis viimaste arvetega aruannet ei ole veel esitatud, kuna seda tehakse reeglite järgi kord kvartalis,» rääkis Karapetyan. Korterhotell avatakse sel suvel.

Tiiriku Tallid OÜ sai 86 090 eurot, nagu oligi soovinud. PVC-viilhalli rajamine annab mikroettevõttele võimaluse kasvada, lubab arendada Ida-Virumaa hobuturismi ja tagab kvaliteetsed hobuteenused olenemata aastaajast.

Lüganuse valla arengu- ja planeerimisteenistuse juht Anu Horn ütles, et temani jõudis umbes seitse projekti väikeettevõtjatelt, keda nad vallas tunnevad ja teavad. «Oleme nende tegemistega kursis ja mul on hea meel, et nad on õiglase ülemineku fondist toetust saanud, see annab neile kindlasti hoogu juurde,» lausus ta. «Osaühingul EPCM Consulting valmis inseneeriakeskuse Kiviõli Äripargis, nad saavad laiendada oma äri rahvusvahelisel tasemel. Ettevõte on Äripäeva topis ja tunnistati 2025. aastal Ida-Viru aasta väikeettevõtteks.»

EPCM Consultingu juht Silver Lipp ütles, et toetus aitas neil märkimisväärselt parandada töökeskkonda ja ladustamistingimusi. Fondilt saadud 390 457 euro eest rajatavas inseneeriakeskuses kogupindalaga 461 ruutmeetrit, saab kokku 18 inimest töötada nüüdisaegses keskkonnas. Hoone energiavarustus ja küttesüsteem põhineb taastuvenergial ning niiviisi antakse oma osa, et vähendada Ida-Viru maakonna tööstusettevõtete kasvuhoonegaaside heidet.

Teine ettevõte, mis vallas särama löönud, on SKW Eesti OÜ. Ettevõte, mis varem saanud toetust ka PRIA-lt, on juba alustanud laienemist, saab juurde tootmisvõimsust ning -võimekust.

Pikem plaan: piirkonnas olgu rohkem ja hästi tasustatud töökohti

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson ütles, et toetuse vastu on olnud väga suur huvi.

«Taotlemise aktiivsus oli suur ja toetust sooviti märkimisväärselt rohkem, kui meetme eelarve võimaldas,» lausus ta. «See näitab, et ettevõtjad näevad toetustes reaalset võimalust oma tegevuse arendamiseks ja investeeringute tegemiseks. Huvi ulatust ilmestab ka asjaolu, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) meetme taasavamisel täitus taotlusvoor vähem kui ühe tunniga.»

Kuigi väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei too juurde kuigi palju töökohti, on Sempelsoni kinnitusel mõtet neid toetada. «Ida-Virumaa kontekstis on üks olulisemaid eesmärke majanduse mitmekesistamine. Võrreldes muu Eestiga on piirkonnas väiksem väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal ning majandus sõltub rohkem üksikutest tegevusaladest. Seetõttu aitab toetus kujundada tasakaalustatumat ja vastupidavamat majandusstruktuuri,» rääkis ta.

Lisaks ei tähenda ettevõtete arendamine ainult uute töökohtade loomist. Eksperdi sõnul aitavad kasvavad ettevõtted säilitada olemasolevaid töökohti ning suurema lisandväärtusega tegevus võimaldab pakkuda konkurentsivõimelisemat palgataset. «Samas ei saa ka väita, et väikeettevõtted ei loo uusi töökohti,» lausus Sempelson. «Rahastatud ja lõpetatud projektide põhjal on ettevõtted kavandanud ligikaudu 394 uue töökoha loomise. Kokku on toetusotsuse saanud 82 ettevõtet, neist 26 viimases taotlusvoorus.»

Ida-Virumaal on õiglase ülemineku fondi ettevõtlustoetuste kaudu toetusotsuse saanud kokku 110 ettevõtlusprojekti – neist 28 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute meetmest ning 82 projekti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute meetmest.

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute meetme raames on toetusotsus tehtud 10 mikroettevõtte, 11 väikeettevõtte, 3 keskmise suurusega ettevõtte ja 4 suurettevõtte projekti osas. Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute meetmest on toetusotsuse saanud 30 mikroettevõtte, 34 väikeettevõtte ja 18 keskmise suurusega ettevõtte projekti.

Kokku on kahe meetme peale rahastatud 40 mikroettevõtte, 45 väikeettevõtte, 21 keskmise suurusega ettevõtte ning nelja suurettevõtte projekti. See tähendab, et toetusotsuse saanud 110 projektist koguni 106 kuulub väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Sempelsoni sõnul on pikaajaline eesmärk luua Ida-Virumaale tugevam ja mitmekesisem majandus, mis ei sõltu enam nii suurel määral põlevkivitööstusest. «Et 10–20 aasta pärast oleks piirkonnas rohkem erinevaid ja hästi tasustatud töökohti, suurem ettevõtlusaktiivsus ning rohkem investeeringuid,» ütles ta. «See omakorda muudaks Ida-Virumaa atraktiivsemaks elu- ja töökohaks, inimestel oleks rohkem põhjust sinna jääda või tagasi pöörduda, neil tekiks suurem kindlustunne tuleviku suhtes.»

Sempelsoni sõnul võiksid praegused investeeringud aidata kasvatada tulevasi edukaid ja suure mõjuga ettevõtteid. «Samas ei pea kõikidest väikeettevõtetest saama suurettevõtted, oluline on, et ettevõtted suudaksid areneda, suurendada oma lisandväärtust ja püsida konkurentsivõimelistena,» lisas ta.

Laiemas plaanis tähendab edu seda, et Ida-Virumaa kasutab rohepööret võimalusena luua uusi arengusuundi, parandada elukeskkonda ning kujuneda konkurentsivõimeliseks ja kestlikuks piirkonnaks. «Kui osa tänastest väikeettevõtetest kasvab tulevikus suurettevõteteks, on see positiivne tulemus, kuid sama oluline on tugev ja elujõuline ettevõtluskeskkond tervikuna,» nentis Sempelson.

Allikas: https://www.postimees.ee/