Koolijuht: õpetajate ülekoormus on suurem probleem kui palk

01.09.2026

Õpetajate läbipõlemise ja ametist lahkumise peamine põhjus on üha kasvav koormus, sõnas Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik "Aktuaalses kaameras". Tema sõnul tuleks haridussüsteemis teha tervislik lahutamistehe ja vabastada koolid sotsiaalhoolekande asutuse rollist.

Kui noorel ei ole koolikohta, kes siis on oma kohustuse jätnud täitmata?

Siin ei ole ühest vastust. Siin tuleb otsa vaadata väga paljudele inimestele ja sellele, kuidas selline küsimus või süsteemiapsakas on tekkinud. Eks me kõik tahaksime vaadata kellegi teise otsa.

Kas Westholmi gümnaasium alustab õppeaastat selliselt, et kõik aineõpetajad on klassi ees olemas?

Oleme üks nendest õnnelikest koolidest, kus sellel õppeaastal on kõik õpetajad olemas.

Keda oli kõige keerulisem leida?

Loodusained, võõrkeeled ja ma arvan, kui ma seda nimekirja tegelikult jätkan, siis juulikuine värbamine näitas, et tegelikult on kooli mistahes õpetajat saada juba päris keeruline. Aga loodusained ja matemaatika on tundunud kõige keerulisemad.

Kui paljud teie kolleegid, direktorid, on tegelikult pidanud kvalifikatsiooninõuetele läbi sõrmede vaatama, et piltlikult öeldes ikkagi keegi oleks klassi ette panna?

Ma täpset statistikat ei tea. Lihtsalt omavahelises vestluses kuulen, et kooliaasta alguseni on jäänud nädal, kaks või kolm päeva, ja ikka otsitakse väga-väga palju õpetajaid, pluss tugispetsialiste.

Neid klasse on ka, kus füüsikatundi annab muusikaõpetaja?

Küllap on. Me ei tea ju, mis kvalifikatsioon mõnel muusikaõpetajal on – äkki suudab füüsikat anda ja vastupidi. Aga tegelikult on probleem kindlasti veel rohkem süvenemas.

Mis õpetajat tänapäeval kõige rohkem väsitab ja paneb tegelikult mõtlema ametist lahkumise peale?

Küllap on see ülekoormus. Palgateema, mille juurde me igal aastal tagasi tuleme, ei olegi enam nii oluline. See on oluline kindlasti, aga mis ülesandeid me õpetajatelt ja koolidelt ära võtame ning kelle vastutusalad need on, see tuleks lahti mõtestada lähiajal ja päris kiiresti.

Mis ülesandeid võiks koolilt ära võtta? Mis on see tervislik lahutamistehe, millest siin viimasel ajal palju räägitakse?

Võib-olla ei peaks kool olema väga sotsiaalkandeasutus. Äkki peaks jätma selle töö ikkagi neile inimestele, kes on spetsialistid, sest kooli töö on ju ikkagi sellest väikesest noorest inimesest ühel hetkel mõtlev täiskasvanu teha, et neid mõtlevaid täiskasvanuid oleks rohkem.

Tehisaru on koolis koha sisse võtnud. Kuidas ikkagi teha nii, et tehistaip aitaks noorel inimesel õppida, mitte ei teeks seda mõttetööd tema eest ära?

See ei ole ainult kooli teema, vaid see on ühiskondlik kokkulepe: kui palju me seda kasutame, kui palju kasutame tehistaipu ja kui palju oma aru? Kooli ülesanne on siin pigem rohkem tähelepanu pöörata sellele, et enda analüüsimisvõime jääks alles.

Õpetajad on valmis selle muutusega toime tulema, kui kodused tööd võib tehistaibuga ära lahendada mõne minutiga?

Need on väga erinevad. Ma usun, et on õpetajaid, kes on väga õnnelikud, analüüsivad vigu, mida tehisaru teeb, ja on ka õpetajaid, kes suhtuvad sellesse kõigesse väga kriitiliselt. Nii et see varieeruvus on hästi suur, nii nagu ühiskonnas.

Allikas: https://www.err.ee/