Tööinspektsioon: Konkurentsist ja sunnirahast

Tere kõigile! Minu nimi on Myroslava, olen Ukrainast ja elan Eestis alates 18. märtsist. Olen elukutselt ajakirjanik ja töötan Tööinspektsioonis kommunikatsioonispetsialistina. Ja selles päevikus kirjutan, kuidas läheb minu kohanemine ja pesapunumine võõral maal. 

Konkurentsist ja sunnirahast

15.02.2023

Meie inspektsiooni poole pöördusid õigusnõu saamiseks kaks tütarlast. Küll mitmenädalase vahega, aga praktiliselt ühe ja sama küsimusega. Kui lubate, harutame need lahti. Päris huvitavad juhtumid. 

Ühes kirjas rääkis neiu, et tööandja nõudis temalt 1500 eurot sunniraha, kuna ta otsustas töölt lahkuda ja teisele tööle asuda. Hirmutav toon ja nõue see raha jalamaid ära maksta ehmatas tüdruku siiski ära. No teate, kui teile saadetakse ametlikult paber, kus on kirjas hunnik arusaamatuid nutikaid fraase keerulises ametniku stiilis, ja veel sõnadega „trahv“, „rikkumine“, „peab“ ja „1500 eurot“, tunneks igaüks end kõhedalt. Näis, nagu ei oleks ta kogu selle aja töötanud mitte tavalise ettevõtte tavalises kontoris tagasihoidliku palga eest, vaid vähemalt hadronite põrgutit arendades ja jõudnud paar-kolm satelliiti kosmosesse saata. Ja nüüd on ta valmis oma põrgutiga konkureerivasse firmasse põgenema, et kõik saladused välja lobiseda ja joonised avalikuks teha. No ja sellega oma tööandjale korvamatut kahju tekitada.

Tööandja viitas seaduses toodud „Konkurentsipiirangu kokkuleppe“ määratlusele. Ja ka sellele, et töötaja sõlmis töölepingu punktiga, kus oli kirjas, et ta ei tohi (pärast töölt lahkumist) otsese konkurendi juurde tööle minna, vastasel korral tuleb maksta sunniraha!

Tõepoolest, töölepingu seaduses on selline mõiste nagu „konkurentsipiirangu kokkulepe“. Ja jah, selle lepingu kohaselt ei tohi töötaja oma tööandja konkurendi juures tegeleda sama tegevusvaldkonnaga. Aga pange tähele – just selle sama tegevusega, mis võib mõjutada ka eelmise tööandja majandustegevust ja tal on õigustatud huvi saladusi hoida, aga mitte lihtsalt: ma käsin ja keelan igavesest ajast igavesti oma konkurendi juures töötada! Seda esiteks. Teiseks ja kolmandaks aga on „konkurentsipiirangu kokkulepe“ üsna tõsine seadusepunkt. Ja seal on palju tingimusi ja nõudeid, mida tuleb arvestada ja täita. Neist kas või ühe täitmata jätmine muudab lepingu tühiseks ehk kehtetuks. Näiteks töötas töötaja eriti konkurentsitihedal tegevusalal juurdepääsuga ärisaladusele ja näiteks kliendibaasile, mida tööandja sooviks oma majanduslike huvide kaitseks saladuses hoida. Siis sõlmitaksegi see sama kirjalik konkurentsipiirangu kokkulepe, mis näeb töösuhete katkemise korral ette terve rea nõudeid. Selles kohustub töötaja mitte töötama (maksimaalselt aasta jooksul) samal erialal konkurendi ettevõttes ning tööandja omakorda kohustub maksma talle igakuist mõistlikku hüvitist. See tähendab, et kui arendasite ühele tööandjale põrgutit, ei saa te selle lepingu kohaselt töötada teise tööandja juures põrguti arendajana. Muidugi võib töötada ka mujal, aga see leping, kuidas ka ei keerutaks, vähendab teie võimalusi vabaks arenguks ja suuremaks sissetulekuks just esmaklassilise põrgutiarendajana. Seetõttu on endise tööandja hüvitis üks kohustuslikest punktidest, milleta kaotab kokkulepe oma jõu ja see loetakse kehtetuks.

Ja kui esimese tüdruku puhul, kus tööandja tuletas trahvi meelde, kuid unustas täielikult kompensatsiooni klausli (ja nagu mäletame, muudab selle punkti puudumine lepingu kehtetuks), siis teisel oli ette nähtud nii sunniraha kui tööandjapoolne igakuine hüvitis aasta jooksul. Millegipärast aga ei kiirustanud ta seda maksma. Mida juristid sel juhul soovitavad? Just nii, edastada tööandjale oma kirjalik „tervitus“ (ei mingeid telefonivestlusi!), milles juhtida tähelepanu sellele, et kui ta lähipäevil oma hüvitise maksmise kohustust ei täida, kaotab teie kokkulepe oma jõu.

Ja kui me juba siin kokkuleppest räägime, siis on töölepingus ka selline punkt nagu „saladuse hoidmise kohustus“. Tööandja määrab kindlaks, milline tema tegevusega seotud teave vajab kaitset, ja teavitab sellest töötajat, loetledes konfidentsiaalseks jääva teabe kas töölepingus või töökorralduseeskirjas või muus spetsiaalses dokumendis. Tavaliselt on konfidentsiaalsus seotud tööprotsessi, tootearenduse, hinnakujunduse, palgapoliitika või kliendibaasiga. No aga kõike töösuhetega seonduvat ju saladuseks kuulutada ei saa. Näiteks ei saa töötajalt nõuda oma palganumbri saladuses hoidmist isegi pereliikmete eest. Kuigi mõnele pole isegi keeldu vaja. Mõni naine või mees ei tunnista isegi piinapingis, kui palju ta teenib.

Külastame saiti, loeme ja harime end sel teemal siin: https://www.tooelu.ee/et/52/saladus-ja-konkurents

Allikas: https://tooelu.ee/et/652/