Инспекция труда Эстонии - Juhist, õnnetusest ja saamata jäänud tulust

Taas üks huvitav lugu elust enesest.

See juhtus enne aastavahetust. Veokijuht vedas pühadeks jõulukuuski ja jäi navigatsooniseadme õnnetu vea tõttu liiga madala silla alla kinni. Kahjustada said auto, haagis ja loomulikult ka puud.

Veoki remondiks kulus 2300 eurot. Maksis muidugi juht, sest tema oli ju süüdi. Peale selle istus tööandja maha, hindas masina sunnitud seisakuaega ning arvestas ka äriliselt, et kui kogu tema kaup (jõulupuud) oleks sihtkohta jõudnud ja maha müüdud, siis teeninuks ta umbes 5000 eurot, aga võimalik, et enamgi. Seega oli tal täielik õigus nõuda juhilt saamata jäänud tulu. Nii ta kohe ka tegi. Ja kui töötaja oli kuuldud summast šokis, pakkus tööandja heldelt, et ettevõte maksab sellest 20%. Ülejäänud summa, umbes 6000 eurot, tuleb aga töötajal oma taskust välja käia. Või oma tulevasest palgast. See tähendab, et töötajale pakuti mitte vähem heldelt järgmiseks kuueks kuuks peaaegu tasuta tööd.

Infarktieelses seisundis autojuht helistas tööinspektsiooni. Tema palgast oli juba kinni peetud 1000 eurot, leiva ja vee eest tasumiseks jäi veel alles 200 eurot. Pikemalt mõeldes jõudsin järeldusele, et kui sa ei tea oma õigusi, siis kasutatakse su teadmatust mõnuga ära.

Alustame sellest, et tööandjal ei ole õigust oma ärilisi riske saamata tulu eest töötajale üle kanda. Tööandja pidi ise kindlustama oma vara, autod, lasti ja ka jõulupuud.

Töötajale rahaliste nõuete esitamiseks pidi ta eelnevalt sõlmima temaga varalise vastutuse kokkuleppe. See omakorda on ülimalt kaalukas dokument, kuhu ei saa kirjutada vabas vormis, et „kui töötaja satub avariisse, siis peab ta mulle hüvitama veoki maksumuse“. Ei, varalise vastutuse kokkuleppes peab olema selgelt kirjas, mille eest töötaja täpselt vastutab, millist tasu ta selle eest iga kuu saab (mis on samuti oluline!) ja kui, jumal hoidku, midagi juhtub, siis millise summa on ta sunnitud hüvitama. Pealegi seob selle kokkuleppe viimane punkt makstava summa proportsionaalselt töötaja palgaga. See tähendab, et kui tööandja maksab töötajale pisut rohkem kui miinimumpalka, siis ei saa ta kehtestada saja tuhande euro suurust rahalist vastutust!

Või noh, muidugi saab, aga Eesti kohtupraktikas pole veel juhtunud, et bussi- ja veoautojuhtidelt oleks sellise summa eest rahaline vastutus välja mõistetud, sest vaidluse korral lähtub kohus või töövaidluskomisjon tööandjale tekitatud tegeliku kahju suurusest. Kindlasti võetakse arvesse ka süü astet ja juhtumi tegelikke asjaolusid. Põhimõtteliselt selgitatakse välja, kas juht ajas auto meelega teelt välja või juhtus see mingitel muudel asjaoludel.

Võtame näiteks paar hiljutist kohtulahendit.

1. Bussijuht sõitis peatusest väljudes ja eessõitvatest bussidest möödudes otsa laternapostile. Kahju oli 2100 eurot, tööandja nõudis 1100 eurot. Kohus otsustas, et juht peab tasuma 300 eurot. 

2.  Bussijuht sõitis ristmikul vastu piirdeaeda. Kahju oli 2300 eurot ja tööandja nõudis 1600 eurot. Buss ei olnud kindlustatud. Juhilt mõisteti lõpuks ettevaatamatu sõidu eest välja 300 eurot. 

3. Bussijuht sõitis garaaži territooriumil teise bussiga kokku. Kahju oli 2600 eurot, tööandja nõudis 1700 eurot. Bussil ei olnud kaskokindlustust. Juhi palk oli 1400 eurot bruto. Töötaja vaidlustas kohtus tööandja väite, et ta rikkus töölepingut raske hooletuse tõttu. Kohus leidis, et tegemist oli ettevaatamatusega ja mõistis hüvitiseks välja 400 eurot.

Aga tuleme nüüd tagasi jõulukuuskede teema juurde. Töötaja ja tööandja ei olnud rahalise vastutuse kokkulepet sõlmitud. Samuti ei olnud töötaja andnud kirjalikku nõusolekut, et tööandja võib pidada kinni osa tema töötasust. Siinkohal ei tohiks tööandja unustada, et saamata jäänud töötasu korral võib töötaja töösuhte erakorraliselt üles öelda. Samal ajal aga ei tühista keegi juhi vastutust.

Vaidluse tekkimise korral ja edasises menetluses arvestatakse kindlasti ka sõidukogemust: kas juht võis ohtu ette näha, kas tegemist oli hooletusega või püüdis ta sel moel vältida veelgi tõsisemaid tagajärgi, millised olid ilmastikutingimused jne. Igal juhul soovitame teil säilitada rahu ja mitte teha rutakaid otsuseid. Enne (tööandja poolt heast südamest pakutud) varalise vastutuse kokkuleppe allkirjastamist on vaja hinnata juhtunu kõiki asjaolusid, küsida dokumente, mis kinnitavad nõutava hüvitise suurust ja selle arvutamise viisi, ning alles siis langetada otsus.

Allikas: https://tooelu.ee/et/