KASULIK | Mis saab su II pensionisamba maksetest haiguslehe, vanemapuhkuse või töötuna arveloleku ajal?

Swedbanki pensionivaldkonna juhi Kaire Peiki sõnul rakendub lihtne reegel: II sambasse kantakse raha ainult teatud sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute pealt, siia alla kuuluvad üldjuhul töötasu ja preemiad, mida tööandja töötajale maksab.

„See tähendab, et näiteks haiguslehe ajal peatuvad II samba maksed esimesest päevast ja pensionifondi ei tehta makset Tervisekassa tasutud hüvitise pealt,“ selgitas ta. Maksed jätkuvad alates esimest palgast, mille tööandja pärast haiguslehe lõppu töötajale maksab. Sama kehtib ka Töötukassa makstavate hüvitiste puhul, kuhu alla kuuluvad tööhüvitis, töötukindlustushüvitis ja töövõimetustoetus „.

Ta lisas, et tööandja makstud koondamisrahad on seevastu palgaga võrdsustatud ja sellest tulenevalt lisandub pensionifondi raha samadel alustel nagu igakuise töötasu puhul. Samuti on võimalik teenida II sambasse lisa tööampsudelt, mida Töötukassa töötuna arveloleku ajal teha lubab.

Peik märkis, et reegli kõrval kehtib ka üks erand: kui riigi makstud vanemahüvitiselt II samba makseid otseselt ei teha, siis ühel väikelapse vanemal on õigus saada täiendavaid kogumispensioni makseid.

Seda arvutatakse riigi keskmise palga järgi, millest jõuab iga kuu II samba pensionifondi 4% kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 2024 aastal on laose eest igakuiselt II sambasse laekuv summa 63,11 eurot. Nende sissemaksete saajaks võib olla nii ema kui ka isa ning valikut saab teha ja seda ka hiljem muuta Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Kui aga on olemas siiski tulumaksuga maksustatud tulu soovitab Peik ajutiselt katkenud makseid kompenseerida III sambaga, mida saab teha ka siis, kui palka parasjagu ei saa. Näiteks haigus-, vanema-, töötu- ja töötukindlustushüvitis loetakse aastapõhisesse tulumaksuarvestusse, millelt arvutatakse summa, mis on III samba sissemaksetelt riigi poolt võimalik tuludeklaratsiooni esitamisega tagasi saada.

Samuti on nüüd võimalik suurendada oma sissemakseid sambasse järgmisest aastast kas 4% või 6% peale brutopalgast, säilitades samas riigi panuse 4%. „See on hea võimalus oma pensionipõlve veelgi kindlustada ka siis kui sissemaksed võivad tulevikus ajutiselt peatuda,“ lõpetas Peik.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/