Prindi

Aeg on hoog maha võtta: kuidas olla töö juures produktiivne, ent vältida samas läbipõlemist?

Posted in Töökeskkond

foto26.11.2024

Läti Delfi venekeelne toimetus tegi kokkuvõtte Kanada psühholoogi ja sotsiaaltöötaja Farzana Doctori kuulsast eneseabiraamatust „52 nädalaga parema elu poole“ (52 weeks to a sweeter life). Forte vahendab seda ka oma lugejate jaoks.

Isegi kui töötada ametlikult kaheksatunnise tööpäeva raames, leidub alati veel midagi, mida võiks praegu ära teha. See kehtib eriti kaugtöötajate kohta, kelle töö- ja koduruumid sageli kattuvad. Entusiasm on küll positiivne, kuid pidev ületöötamine ja puhkuse puudumine võivad viia emotsionaalse kurnatuse ja läbipõlemiseni. Peamine probleem ei seisne aga mitte selles, et me sellest aru ei saa, vaid selles et me ei oska peatuda. Õnneks on viimast võimalik õppida.

Töö rutiin ja läbipõlemine

Sotsiaaltöötaja ja aktivist Farzana Doctor on aastaid õpetanud eneseabi sadadele läbipõlemisega võitlevatele inimestele, kuid ei suutnud ise oma nõuandeid järgida. Tema ja paljud kolleegid olid teadlikud läbipõlemise märkidest ning enese eest hoolitsemise vajalikkusest, kuid ei suutnud murda väsimuse ja ületöötamise nõiaringi. Doctor kirjutas oma kogemustest raamatu „52 nädalaga parema elu poole“, mis sisaldab iganädalasi eneseanalüüsi ülesandeid ja soovitusi pauside tegemiseks. Ta tunnistab, et varem töötas ta nii, et ei kasutanud kunagi oma tööpauside aega tegelikuks puhkamiseks. Nagu paljud teised, sõi ta lõunat arvuti taga, mis ainult süvendas väsimust.

Talle soovitati „hoog maha võtta“, kuid ka see osutus keeruliseks. Tema tööstiili takistasid sügavalt juurdunud harjumused, mida saab jaotada mitmesse kategooriasse:

  • Sotsiaalsed harjumused: töötatakse liiga palju, kuna on soov teenida rohkem raha või saavutada tunnustust;

  • institutsionaalsed probleemid: tööandjad ei toeta töötajate vaimset tervist ja julgustavad pidevat tööl olemist;

  • füüsilised tegurid: närvisüsteemi pidev stress muudab rahunemise keeruliseks;

  • psühholoogilised tegurid: piiride seadmise oskuste puudumine ja arusaam, et enda vajadustest loobumine on moraalselt õige;

  • traumaatilised mõjud: lapsepõlves omandatud toimetulekumehhanismid võivad takistada produktiivset elu;

  • emotsionaalsed põhjused: töö võib olla põgenemine raskete tunnete eest, nagu hirm või abitus.

Väikeste pauside jõud

Aastate jooksul õppis Doctor siiski hoogu maha võtma ja leidis, et väikeste pauside tegemine muudab tööprotsessi sujuvamaks ja vähem stressirohkeks. Ta rõhutab, et pauside tegemine on enese eest hoolitsemise oluline osa. Küsida tuleks, kui tihti tehakse pause, kuidas veedetakse lõunapaus ja kas keha ning meel saavad piisavalt puhata.

Kui pausid jäävad tegemata, tasub mõelda, kas põhjused on välised (tööandjate või kolleegide ootused) või sisemised (oma uskumused ja harjumused).

Kuidas harjutada end puhkama?

Doctor pakub välja praktilisi samme hoo mahavõtmise harjutamiseks:

  1. Muuda pausid automaatseks. Kasuta äratuskella või rakendusi, mis tuletavad pauside vajalikkust meelde.

  2. Planeeri ette. Määra pausid päeva või nädala alguses kindlaks ja käsitle neid kui kokkuleppeid iseendaga.

  3. Kaitse oma lõunapausi. Väldi kohtumisi või kõnesid vahetult enne lõunapausi, et saaksid keskenduda ainult söögi- ja puhkuseajale.

  4. Loo endale eraldi ruum. Mine oma töölauast või arvutist eemale ruumi, kus saad täielikult lõõgastuda.

Pauside tegemine töökohal

Kollektiivse töökeskkonna parandamiseks soovitab Doctor:

  • Teha ühine „eneseabikorv“. Pane sinna lõõgastust soodustavaid esemeid, nagu lavendliõli, taimeteed või suupisted.

  • Korraldada muusikalisi pause. Tööpingete leevendamiseks sobib lühike paus muusikaga.

  • Lõunapause kolleegidega. Ühine lõunaaeg aitab eemalduda tööteemadest.

  • Grupitegevusi. Korralda joogasessioone või meditatsioonitunde.

  • Luua avatud vestluskultuuri. Julgusta kolleege rääkima läbipõlemisest ja tööstressist.

Kaugtöö ja enesehooldus

Kaugtöö puhul on eriti oluline hoida töö- ja eraelu tasakaalus. Selleks soovitatakse:

  • Rituaale töö alustamiseks ja lõpetamiseks. Näiteks alusta päeva jalutuskäiguga, nagu läheksid kontorisse, ja lõpeta päev sama harjumusega.

  • Erinev ruum puhkuseks. Kui võimalik, tekita kodus töö ja lõõgastuse jaoks eraldi tsoonid.

  • Eneseabikorv kodus. See võib aidata meenutada puhkuse olulisust ka kodukeskkonnas.

Juhtidele mõeldud soovitused

Doctor rõhutab, et juhid peaksid olema eeskujuks tervislikuma töökultuuri loomisel. Nad peaksid hoiduma ületöötamisest, austama töötajate puhkust ja mitte saatma e-kirju pärast tööpäeva lõppu. Terve ja rahulolev töötaja on pikaajalises perspektiivis kasulikum ka ettevõtte enda jaoks.

Pauside tegemine pole luksus, vaid hädavajalik töövõime ja heaolu tagamiseks. Doctori kogemus näitab, et väikeste sammudega saab muuta oma harjumusi ja vältida läbipõlemist, säilitades seejuures produktiivsuse ja rahulolu.

Allikas: https://forte.delfi.ee/