Õnnetused redelil: mida teha, et töö kõrgustes oleks turvaline?

Redelid on kasutusel paljudes ettevõtetes. Ennekõike seostatakse redeli kasutamist ehitustöödega, kuid neid kasutatakse ka näiteks hoonetele lipu heiskamisel, kardinate paigaldamisel või kõrgematelt riiulitelt esemete kättesaamiseks. Redeli kasutamine võib tunduda ohutu, kuid tööõnnetuste statistika seda ei kinnita. Kahjuks on nende tööõnnetuste seas ka surmaga lõppenud juhtumeid.

Redelite kasutamisel toimunud tööõnnetuste põhjused on üldjuhul kas redeli liikumine töötamise ajal või töötamine viisil, mis ei võimaldanud kindlalt redelile toetuda või sellest kinni hoida.

Kuidas redelit ohutult kasutada?

Redel peab olema paigaldatud nii, et see jääks soovitud asendisse püsima. Redeli liikuma hakkamist põhjustab tavaliselt kas konarlik või libe pind, millele redel on toetatud, või redeli puudused. Näiteks on redel paigaldatud vale nurga alla, puudub horisontaalne tugitala või on selle üks ots deformeerunud või puuduvad külgpostide otsikud. Redel on soovitatav paigaldada nii, et toetuspinna ja redeli vahele jääb 75° nurk.

Enne redelil töö alustamist tuleb läbi mõelda, kas kavandatut saab teha nii, et töötaja saab redelile toetuda vähemalt kolmes punktis, näiteks kahe jala ja ühe käega. Kui kõrguses on vaja teha tööd, milleks on vaja mõlemat kätt, näiteks kasutada ketaslõikurit, siis tuleb selleks valida ohutum töövahend kui redel (näiteks töölava). Redelil töötades juhtub tihti õnnetusi tasakaalu kaotamise tõttu ja pahatihti on põhjuseks see, et redelil tehti tööd, mida redelil ei oleks tohtinud teha.

Ebasobiva redeli kasutamine võib lõppeda halvasti

Redeli osade deformeerumised on tihti seotud mittesobivate redelite kasutamisega. Redeli märgistusest on näha, kas redel on ette nähtud ainult koduseks kasutamiseks või võib seda kasutada ka töökohtadel. Koduseks kasutamiseks ettenähtud redelitel esineb väsimust, mistõttu võivad need ka puruneda kiiremini kui töökohtadel kasutamiseks mõeldud redelid.

Ühe näitena saab tuua surmaga lõppenud õnnetuse, kus õnnetuse ajal kasutatud redeli külgpostide otstes olevad paigaldusotsikud olid kulunud, redelil puudus alumine laiend, külgpostid ja pulgad olid osaliselt deformeerunud. Selline redel oleks pidanud olema kasutusest kõrvaldatud juba enne õnnetust. Kahjuks suhtutakse redelite kontrollimisse tihti pinnapealselt ja usutakse ekslikult, et sel korral võib vigastatud redelit veel kasutada. Näiteks oli ühes ettevõttes kasutusel redel, millel puudusid kõik neli libisemist takistavat otsikut, kuid redelil oli kleebis, mille kohaselt oli seda kontrollitud alles kaks päeva tagasi. Töötaja, kellel on vaja redelit kasutada, näeb, et tegemist on korras ja kontrollitud redeliga ning ei pruugi töövahendi korrasolekule ise enam tähelepanu pöörata.

Tunne oma tööd ja võimekust

Osade juhtumite puhul põhjustab redelilt kukkumise töötaja terviseprobleem, näiteks kõrge vererõhk, suhkrutõbi või lihtsalt halb enesetunne. Traagiliste tagajärgedeni on sellistel juhtumitel siiski viinud kukkumisel saadud vigastused. Seetõttu tasub enne redeli kasutamist hinnata enesetunnet ja vajadusel loobuda redelile ronimisest.

Tüüpiline tervisekahjustus, mis on redelilt kukkumistel olnud surma põhjuseks, on peavigastus, näiteks koljuluumurd, koljusisene verevalum. Just seetõttu on äärmiselt oluline kasutada kaitsekiivrit. Näiteks pääses töötaja raskest tervisekahjustusest just tänu kiivrile, kui paigaldas kardinaid ning kukkus 4 meetri kõrguselt. Selle tagajärjel sai töötaja pindmise randme- ja käevigastuse ning jala ja kanna vigastuse. 

Vaata ka voldikut ja sisulehte.

Allikas: https://www.tooelu.ee/