Liiga paks välivorm vähendab maastikupõlengu ajal päästjate töövõimet
12.08.2025
Päästjate töövõime metsatulekahjude vastu võideldes sõltub oluliselt sellest, mida nad oma kaitseriietuse all kannavad. Lihtne T-särk ja aluspesu võimaldab päästjal tegutseda ligi tosin minutit kauem kui paksem välivorm, vähendades seeläbi eluohtliku kuumastressi riski, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööst.
"Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisel tuleks eelistada kergemat kaitseriietust," selgitas väitekirja autor, päästeameti lõuna päästekeskuse nõunik Siim Kaaver: "Täiendavate riidekihtide kasutamine suurendab oluliselt termilist koormust ja raskendab kehasoojuse vahetust, mistõttu oleks kaitseriietuse all kasutatavad välivormi elemendid otstarbekas aktiivse töökoormuse ajal kuumades tingimustes eemaldada."
Metsa- ja maastikutulekahjud on päästjatele äärmiselt kurnavad. Päästetöötajad kulutavad võrreldaval hulgal energiat kui tippsportlased treenides ja sageli kestavad päästetööd enam kui kaheksa tundi järjest. Pikalt kuumas keskkonnas tööd rabades tõuseb vedelikukaotuse, kurnatuse ja vigastuste risk. Aastatel 2019–2024 juhtus Eestis metsa- ja maastikutulekahjudel kokku 14 tööõnnetust.
Kaaveri sõnul muudavad kliimamuutustest tingitud kasvav tuleoht ja sagedased tööõnnetused päästjate tööohutuse tagamise üha pakilisemaks. "Arvestades metsa- ja maastikutulekahjudel toimunud tööõnnetuste märkimisväärset osakaalu ja kliimamuutustest tulenevat suuremat ohtu maastikupõlenguteks ka Eestis, on päästjate tööohutus ja töövõime säilimine äärmiselt olulised," sõnas Kaaver.
Probleemi üks osa peitub kaitseriietuse standardites. Kuigi päästjate varustus peab vastu kõrgetele temperatuuridele, ei pöörata selle disainil alati inimkeha vajadustele ja eripäradele. "Standardid ei arvesta sellega, kuidas kaitseriietus mõjutab päästjate kehatemperatuuri ja soojusregulatsiooni ehk termofüsioloogiat," nentis Kaaver. Uuringud näitavad, et kaitseriietuse kaal mõjutab kehatemperatuuri, tõstab südame löögisagedust ja muudab ainevahetust.
Päästjad pandi kuumakambrisse
Selleks, et mõista riietuse tegelikku mõju, tegi Siim Kaaver katseid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kliimakambris. Uuringus osales 12 päästeteenistujat, kes pidid metsatulekahju matkides kõndima jooksulindil.
Osalejad katsetasid kahte päästeametis kasutusel olevat kaitseriietuse komplekti: vanemat Taurust ja uuemat Red Foxi RF-504. Praegu on komplektid käibel paralleelselt, sest kõik päästjad ei ole veel uut Red Fox´i riietuskomplekti kätte saanud. Katse korras kandsid päästjad mõlemat komplekti nii paksema välivormiga kui ka ainult T-särgi ja aluspesuga. Tulemused olid selged: kergem riietus andis märgatava eelise.
Uuringu käigus mõõtis Kaaver osalejate naha-, rektaal- ja kehatemperatuuri ning südame löögisagedust. Lisaks uuris ta, kuidas päästjad end ise tundsid ja arvutas kehakaalu muutuse alusel, kui palju päästjad vedelikku kaotasid.
Uus Red Foxi komplekt, mille all kandsid päästjad T-särki, võimaldas neil töötada keskmiselt 99 minutit, enne kui nende kehatemperatuur jõudis kriitilise 39 kraadini. Vanema Tauruse komplektiga oli sama näitaja 87 minutit. Samuti oli taastumisaeg kergema riietusega lühem.
Kuigi tulemuste põhjal oleks loogiline lahendus soetada maastikupõlengute jaoks eraldi, kergem riietus, pole see Kaaveri hinnangul otstarbekas. Ühe kaitseriiete komplekti hind võib ulatuda 1500 euroni ja mitme komplekti haldamine on logistiliselt keeruline.
Tuleviku töörõivas on nutikas
Magistritöö juhendaja, Eesti Maaülikooli ergonoomika külalislektor Kalev Kuklane, näeb probleemi laiemalt. "Tööriiete valik on oluline metallurgias, kaevandustes, militaarvaldkonnas, kuuma kliimaga välitingimustes tööd tehes, aga ka mujal," sõnas Kuklane.
Tema eestvedamisel loovad teadlased praegu andmebaasi, mis koondab infot erinevate kaitseriietuste ja nende füsioloogilise mõju kohta. See vähendaks tulevikus täiendavate kulukate inimkatsete vajadust. "Meie loodav andmekogum võimaldaks anda väga adekvaatse esialgse hinnangu, millisteks tegevusteks tööriided sobivad," lisas Kuklane.
Tulevikus võivad päästjaid ja teisi ekstreemsetes oludes töötajaid aidata ka nutikad andurid. "On olemas mudelid, et kasutada nutikella kogutud pulsi- ja nahatemperatuuriandmeid kehasisese temperatuuri prognoosimiseks, et ülekuumenemist ja vedelikukaotust ennetada," rääkis Kuklane. "Kahjuks need mudelid ei ole veel väga täpsed."
Magistritöö on EMÜ digikogus täies mahus loetav alates septembrist.
Allikas: https://novaator.err.ee/