Kelle ülesanne on ennetada ja hinnata tööst tulenevaid vaimse tervise riske?

Vastab Johan Pastarus, vaimse tervise konsultant:

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, mis peab muu hulgas hõlmama ka psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamist ning vajalike meetmete rakendamist nende mõjude vähendamiseks.

Vaimselt pingeline töö ei kujuta endast ainult emotsionaalset koormust, sellel võib olla võrreldav mõju tervisele nagu ka füüsilistel ohuteguritel. Pikaajaline vaimne koormus, näiteks pidev ajasurve, konfliktid kolleegide või klientidega, ebaselged tööülesanded, liiga suur vastutus ilma piisava otsustusõiguseta või ebaselge töökorraldus võivad viia kroonilise stressini. See omakorda mõjutab inimese und, keskendumisvõimet, emotsionaalset tasakaalu ja töövõimet.

Seetõttu on oluline, et tööandjad korraldaksid regulaarset nii-öelda temperatuurimõõtmist ehk looksid võimalusi töötajatel oma tööalaseid väljakutseid ausalt väljendada. Psühhosotsiaalsete riskide hindamine peaks olema teadlik ja süsteemne protsess, mille tulemused kajastuvad töökeskkonna riskianalüüsis.

Töökeskkonna riskianalüüs on oluline tööriist ka töötervishoiuarstidele, kes töötajate terviseseisundit hinnates tuginevad sealsele infole. On oluline, et töökoormusest ja tööstressist tulenevad riskid oleksid riskianalüüsis kajastatud. Vastasel juhul jääb arst töökeskkonna mõjude osas pimedasse nurka. Seetõttu on tähtis, et tööandja ja tervishoiusüsteem teeksid koostööd ning looksid eeldused vaimse tervise ennetustöö süsteemseks käsitlemiseks töökohal.

Hetkel on töötervishoius kasutusel näiteks EEK-2 küsimustik – emotsionaalse enesetunde hindamiseks mõeldud töövahend, mille abil saab arst esmase ülevaate inimese vaimsest seisundist ning otsustada, kas see vajab edasist tähelepanu või sekkumist.

Kokkuvõttes jaguneb vaimse tervise käsitlemine töökeskkonnas kaheks tasandiks:

• tööandja vastutab psühhosotsiaalsete riskide hindamise ja ennetusmeetmete rakendamise eest;
• töötervishoiuarst hindab individuaalset seisundit tervisekontrolli raames, lähtudes muu hulgas olemasolevast riskianalüüsist.