Töölainele häälestumine

Mõlemad psühholoogid tõdevad, et tööle häälestumiseks on universaalseid soovitusi keeruline leida. „Inimesed on nii huvitavad ja erinevad, et ei ole ühtseid nippe, mis sobiks kõigile,“ sõnab Helena Ehrenbusch. Kui tööle on keeruline keskenduda, siis soovitab ta mõtteharjutusena esmalt vaadata ajas tagasi: „Mis on praegu teisiti kui varem, kui tööle sisseelamine läks ladusalt ja keskenduda ei olnud raske? Kas koorub välja mingi muutus? Kust see raskus tuleb, kas see on väsimus või ületöötamine, kas töö meeldib?“

Mõnel inimesel on raske ülesandega alustada, sest see tundub liiga keeruline või üldine. Teisel on jälle raske ülesanne lõpuni teha. Üleüldine soovitus stressi ja tähelepanu kohta on märgata muutusi endas. „Mida ma vajan, et paremini keskenduda? Mis on võrreldes varasemaga muutunud, et nüüd end teisiti tunnen? Inimesed ei peaks nende küsimustega üksi jääma. Päris palju töö- ja organisatsioonipsühholoogide vastuvõtutööst on seotud taoliste küsimustega. Koos üritame aru saada, mis on muutunud, ja proovime leida sobivaid võtteid,“ lisab Pia Pedanik.

Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus lisab: „Produktiivsuse ajutine langus on sageli mureallikas nii töötajale kui ka tööandjale. Inimene võib tunda, et ei ole ülesannete kõrgusel. Samal ajal kui tööandja võib märgata kolleegi töös rohkem vigu, väiksemat töötahet ja küsida endalt, kas töötaja on muutunud laisaks. Harva on olukord, kus keegi teadlikult hakkab vähem pingutama või vigu tegema. Pigem tasub ka juhil endalt küsida, mis on muutuse taga. Kas varasem töötempo oli liialt kõrge? Kas töötaja on jäänud oma kohustustega üksi? Kas ta saab piisavalt toetavat tagasisidet ja tuge?“

Rituaalid aitavad ümber häälestuda

Tööle minnes võiks võtta endale keskkonna vahetuseks ja tööle keskendumiseks aega. „Tööle jõudes võib pea olla laiali otsas ja abiks on, kui võtta alustuseks 10–15 minutit häälestumiseks. Sel ajal ei ava veel e-posti ega lähe koosolekule, vaid hingad sisse-välja, vaatad oma kalendri üle või valid muid endale sobivaid tegevusi,“ soovitab Ehrenbusch. Mõnele sobib meditatsioon või vaikuseminutid töömõtetega, teisele aitab tööle häälestuda meeldiva muusika kuulamine või päeva planeerimine.

Ehrenbusch toob näite enda elust: „Mulle meeldis minna tööle enne teisi, 10–15 minutit varem, et teha sel ajal midagi meeldivat. Töötasin lisaks tavatööle tsirkuseartistina ja hommikuti harjutasin kontoris žongleerimist. Kahe käe koostöise tegutsemisega aktiveeruvad mõlemad ajupoolkerad. Hommikune ajuvõimlemine aitas mul lülituda argiprobleemidelt igapäevatööle.“

Rituaalid aitavad töö- ja puhkeaega paremini lahus hoida ning neist on abi ka ärevuse foonil. „Ärevus on mõjutatud sellest, et info hulk on väga suur. Ajule meeldivad korduvad asjad, millega oleme harjunud. Toetavate rituaalide loomisega anname ajule märku töö- või ärevusemõtete peatamiseks. „Rituaaliks võib olla see, kui paned pärast tööd arvuti kinni ja kirjutad üles, mis läks hästi ja millega homme jätkad. Kui on raske end tööst välja lülituda, siis prindi välja punane stoppmärk ja pane see arvutile – enne järgmist tööpäeva ei mõtle tööst,“ toob psühholoog Ehrenbusch näiteid.

Meeldiv rituaal pärast tööpäeva võib olla trenn, jalutuskäik või paar minutit lihtsalt aknast välja vaatamist. Hommikune ja õhtune rituaal ei pea ühesugused olema, kuid rituaalid aitavad piire seada, ümber lülituda ning paremini keskenduda.

Kui elus on raskusi

Kui endal või lähedastel on mured, siis tulevad need meiega tööle kaasa. Pia Pedanik paneb kõigile südamele: „Oluline on mõista, et kui meie lähedastel on keerulised ajad ja me proovime tööpäeval keskenduda tööle, siis see ei tähenda, et me ei hooli oma lähedastest. Hoolime ikka! Nii nagu peame andma oma ajule puhkust tööst, peame andma ajule puhkust ka muremõtetest. Eriti kui teemad on emotsionaalselt koormavad ja suurte elumuutuste või traumadega seotud.“

„Kui peres on tõsisemad tülid või muud raskused, siis me ei saa sellest end lihtsalt välja lülitada. Me ei ole masinad, kes lülituvad ühelt programmilt teisele. Kui elus on keerulised ajad, lahutus või lein, siis tasub julgelt pöörduda psühholoogi poole,“ lisab Helena Ehrenbusch.

Kui muremõtted mõlguvad meeles, siis tasub üritada sellest hoolimata ikkagi tööle keskenduda. „Isegi kui see 100% ei õnnestu, on võti proovimises ja vajaduse korral uuesti proovimises. Tuleb anda endale aega selleks, et mõte ekslebki ikka ja jälle muret valmistavate teemade juurde,“ sõnab Pedanik. Samal ajal peab jälgima, et muresid ei eirataks ja kogu energiat ei suunataks ainult asendustegevusse – töösse.

Julgus kolleegidele peegeldada

Kui kellelgi on meeskonnas raske, siis varem või hiljem märkavad seda ka kolleegid. Sageli ei taheta kolleegidega jagada, et mul on keeruline aeg ja ma ei ole päris mina ise.

„Selleks et inimene oleks valmis jagama oma muret kolleegidega, peab olema kaks tingimust täidetud. Esiteks peab inimesel olema suur enesereflektsiooni võime – ta teab, et ta on tasakaalust väljas, kuid ei saa töölt puududa. Teiseks peab meeskond olema lähedane ja julgema avatult rääkida,“ lisab Ehrenbusch. Oluline on juhi vastutus ja roll, kas tema juhtimisel loodud meeskonnas on kolleegide vahel head ja usalduslikud suhted. „Isegi, kui töökaaslased ei ole lähedased, mõjutab iga inimese meeleolu teisi. Organisatsiooni tervisele ei ole hea, kui pinged on õhus,“ räägib Ehrenbusch.

Tööandja tugi oma inimestele

„Kui keegi komistab, ei tähenda see, et ta on laisk või ebaõnnestunud – see võib olla signaal, et midagi tööprotsessis vajab uuesti läbimõtlemist. Oluline on, et töötaja ja tööandja võtaksid vastutuse ja otsiksid koos lahendusi,“ lisab Pastarus.

Pedanik lisab: „Selleks et aru saada, mida inimesed vajavad ja kuidas neile organisatsioonis toeks olla, tuleb hinnata psühhosotsiaalseid riske, näiteks töökoormust ja -intensiivsust, töö vastavust töötaja võimetele (nõudmised), suhete toetuse määra, ebakindlust töö ja -korralduse suhtes ja muud. Nii saab päriselt sisendit muudatuste elluviimiseks, et luua ja hoida tervislikku töökeskkonda. Lisaks soovitan korraldada töötajatele vaimse tervise spetsialistide vastuvõtte, et inimesed saaksid oma küsimustega asjatundja poole pöörduda.“

Ehrenbusch toob samuti välja, et tööandja peaks teadma, kuidas töötajate tervist ja heaolu hoida. „Inimesed peavad tegema pause ja see on normaalne, kuigi pauside hulk ja kestus on individuaalne. Meie aju vajab aega puhkuseks, ülesannete vahetuseks ja loominguliseks tegevuseks, näiteks erialaste artiklite uurimiseks,“ lisab ta.

Olulised on meeskonna kohtumised, ka mitteformaalsed vestlused, et rääkida, kuidas meil läheb. „Vestluste eesmärk ei ole töötajat kontrollida, vaid toetada fookuse leidmist. Kui töö on pingeline, siis võivad aidata juhendatud sessioonid, kus ei räägita konkreetsetest tööülesannetest, vaid tööst laiemalt. See on töö mõtestamine – nippide ja kogemuste vahetamine. Kogemuste, näiteks kõige hullemate kliendiapsude või suuremate õnnestumiste üle arutlemine on hästi jõustav. Töökaaslased ei pea alati sõbrad olema, kuid oluline on tunne, et ajame sama asja,“ räägib Ehrenbusch.

Arutelud meeskonnas aitavad mõtestatult ümber hinnata töökorraldust, et vältida läbipõlemist ja toetada inimeste suutlikkust ka keerulistel hetkedel, toob välja ka Pastarus.

Kodukontoris hägustuvad piirid

Kodukontoris teeme ühes keskkonnas tööd ja koduseid asju. „Sisuliselt lõpetame köögilaua taga tööasjad ja alustame õhtusöögi tegemist. Ka siin tuleks leida sobiv rituaal, kuidas panna punkt tööpäevale. Näiteks panna tööasjad silma alt ära ja istuda kas või teisele poole lauda,“ sõnab Pedanik.

Rolle saab eristada väikeste nippidega. „Kui töötad kodus, pane selga tööriided, et aju ja keha saaks signaali, et praegu ma ei tee koduasju. Eraldi ruum aitab kindlasti kaasa, kuid miks mitte vahetada ka tassi ja juua hommikukohv kodutassist ning tööajal kodukontori tassist. Mõnele sobib viieminutiline tiir õues enne kodukontori päeva, mõni kuulab Youtube’ist keskendumist toetavat muusikat,“ loetleb Ehrenbusch võimalusi piiride seadmiseks ja tööle keskendumiseks. Keha ja aju vajavad signaali, et nüüd on aeg hakata tööd tegema.

Nippe töölainele häälestumiseks:

• vaata üle oma kalender
• planeeri päevakava
• kuula muusikat
• pea vaikuseminuteid või mediteeri

Nippe tööpäeva lõpetamiseks:

• kirjuta üles, mis läks hästi ja millega peab jätkama
• mine trenni või jalutama
• vaheta tööriided kodurõivaste vastu