Tööohutuse õpe koolides on ennetustegevus

Ahto Aruväli, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige

Mida rohkem tööohutust kõrgkoolides ja ametikoolides õpetatakse, seda vähem juhtub tööõnnetusi. Tööohutust loomulikult õpetataksegi, kuid selle paremaks mõistmiseks oleks vaja rohkem. Ikka veel on olukordi, kus ülikooli lõpetanu ei tea vajalikke tähiseid, mida ehitusobjektil kasutatakse, või seda, kuidas ohtlike kemikaalidega ümber käia, miks on tarvis piiret või varvaslauda. Seda tarkust on vaja inseneridel, kuid ka kutsekoolide lõpetajatel, kellest võivad tulevikus insenerid saada.

Noor peab õppima analüüsima ehitusobjekti ja seal toimuvat. Selleks on vaja teada, mis on riskid ja ohutegurid. Iga ohtu ei pea eraldi õppima, kuid on vaja tarkust jälgida oma ümbrust. Mida tuleb jälgida kõrgustes töötades, miks tuleb vaheauke kinni katta? Kahjuks on kõrgelt kukkumisi igal aastal, kuid seda saaks vältida, kui osataks märgata ümbritsevat keskkonda ja ohte. See eeldab tööohutuse algtõdede tundmist ja need peavad tulema kõrgkoolist. Tööandja õpetab lisaks konkreetse eriala ja sektori ohutuse vaadet.

Ohutuma töökeskkonna tagamiseks – et jõuaksime Skandinaaviaga sama tasemele –, peamegi ülikoolis ja ametikoolis veelgi paremini selgitama tööohutuse vajalikkust. Et töömees teaks, miks tal on kõrvatroppe vaja, ja et ta päriselt ka kasutaks neid. See on tema enda tervise huvides. Teeb nõutuks, kui on ikka ja jälle vaja ketaslõikuriga töötavale ehitusmehele selgitada, et ta peab kasutama kaitseprille. Need on tema silmad. Ei ole vaja tingimata šokiteraapiat, kuid äkki peaks ehitust õpetavates koolides näitama juhtumeid ja tööõnnetusi, et tekiks arusaam tagajärgedest.

Tööandjal on oluline roll ülikoolist tulnud noorele hädavajalike ohutusreeglite ja -piirangute kordamisel. Iga ettevõtja vastutab oma töötajate eest ja peab tagama, et on oma töötajaid juhendanud ja andnud neile isikukaitsevahendid. Tööandja loob kõik eeldused, et inimene saaks ohutult töötada. Töötaja kohus on kõiki võimalusi enda kaitseks ära kasutada.

Iga aastaga läheb olukord aina paremaks, kuid veel on arenguruumi. Ohutusreegleid peab seni kordama, kuni tööohutus saab meie kultuuri pärisosaks. Tõesti, vahel on ebamugav ja tüütu kaitseprille tooma minna, kuid parem on üheksa korda prillide järel käia kui eluaeg kahetseda.

Noore ehitusinseneri jaoks on kõige parem kogemus, kui ta saab ehitusplatsil käia ja näha, kuidas tööd päriselt tehakse. Kuidas armatuur betooni sisse saab või armartuurid koos seisavad? Seni on ta seda kõike mõtestanud ruudulisel paberil või arvutis, kuid siis näeb ta seda päriselt. Töömaal on aga iga kraanatõste või piire ülioluline, et oleks ohutu. Palun võtke selleks koolis aega, et iga kursus teaks, mis on ohutus ja kuidas enda ohutust tagada. Seda parem on meie inimeste tervis ja juhtub vähem õnnetusi.

Meie kõigi soov on, et tööelu alustav noor saaks teha suuri tegusid ega satuks tarbetutesse õnnetustesse. Tööohutuse õpe on ennetustegevus.

Valehäbi on karta õnnetusest teatada. Mitte keegi ei taha, et õnnetus juhtuks. Kui aga midagi juhtub, peab sellest märku andma – see on samuti ennetus, sest nii õpivad juhtunust Tööinspektsioon ja ka teised ettevõtted. Kui infot jagada, siis on lootust, et selliseid olukordi ei juhtu ka teistel. Ma puhtsüdamlikult loodan, et Tööinspektsioon hindab ja arvestab ka seda, kui ettevõte ise ausalt juhtunust räägib. Ohutut ja huvitavat tööelu!

Allikas: https://www.tooelu.ee/