Eesti ehitusplatsidel on näha hoolivamat suhtumist

21.06.2018

Eestis toimus mullu 7,5% tööõnnetustest ehitussektoris. Eurostati andmetel (2014) on vastav näitaja teistes Euroopa riikides keskmiselt 12%. Tööõnnetuste suhtarv ehituses 100 000 töötaja kohta on Eestis viimase kümne aasta jooksul küll kerkinud, kuid selle taga võib olla ka ausam õnnetusjuhtumitest teadaandmine.

 

Numbreid kõrvale jättes on tööinspektor Harles Tiitsmaa sõnul hinnanguline olukord Eesti ehitusplatsidel paremaks läinud. „Edasiminek on toimunud isikukaitsevahendite kasutamise vallas. Näiteks turvajalanõude kandmine on muutumas normaalsuseks. Samuti on situatsioon paranenud tehnika ja tõsteseadmete vallas, mis on reeglina heas korras ja vajaliku turvavarustusega. Siin on positiivselt mõjunud ka rendifirmade suund uue ja kvaliteetse masinapargi soetamisel,“ kommenteeris Tiitsmaa. Tema sõnul kasutatakse varasemast märksa rohkem ka turvarakmeid, mis on just kõrgustes töötamise puhul eluliselt tähtsad.

Tänaseks on levinud ka praktika, kus suurematel peatöövõtjatel on palgal eraldi inimesed, kes kontrollivad ohutusnõuete järgimist erinevatel objektidel. Lisaks Tööinspektsiooni asjatundjatele jälgib seega ehituse kulgemist ka sisekontroll.

Tulevik võiks tuua veelgi suuremat sisulist hoolimist

Kõige positiivsema muutusena toob Tiitsmaa välja turvapiirete aktiivsema kasutuse. Kuna suur hulk raskeid vigastusi tuleb läbi kõrgelt kukkumise, siis on see väga tõhus abinõu inimeste hoidmiseks. „Järgmise sammuna võiks turvapiirdeid veelgi tõsisemalt võtta. Hetkel kohtab veel objekte, kus piirded on kehvasti kinnitatud või pandud püsti vaid ohu markeerimiseks. Tegelikult peavad nad takistama neisse komistanud inimest alla kukkumast ja pakkuma piisavalt tuge,“ näitas inspektor võimalust olukorda parendada.

Tema sõnul ahvatleb kohati lohakale käitumisele ehitusbuumile omane kiirustamine. Paraku käib suure tempoga kaasas ka nö nurkade lõikamine ehk osad detailid töös saavad vähem tähelepanu. „Kiirustamisega tõuseb õnnetuste tõenäosus. Paneelid on vaja siva paika saada ning turvatraksid ununevad soojakusse,“ illustreeris inspektor.

Muutused mõttemallis

Hea meel on tõdeda, et Eesti ehitajad ja ka tööandjad väärtustavad ohutust senisest rohkem. Ühelt poolt on sellele Tiitsmaa hinnangul kaasa aidanud pidev järelevalve ja etteteatamata kontrollid ning teisalt töötaja suurem väärtustamine ning uue põlvkonna pealekasvamine: „Tänaste noorte jaoks on  enda ohutuse eest seismine märksa normaalsem kui varem. Nad on algusest peale harjunud helkurvestide ja kiivritega ning teavad hästi, kuidas asjad peaksid töömaal olema tegelikult korraldatud.“ Lisaks tundub, et kasvanud on ka laiem ühiskondlik teadlikkus. Näiteks tuleb Tööinspektsioonile nüüd märksa enam kvaliteetseid ja põhjendatud vihjeid ohutusnõuete rikkumisest kui kümmekond aastat tagasi. Inimesed mõistavad, mis on ohtlik ning miks peab sellele tähelepanu pöörama.

„Küll on aga probleeme kolmandatest riikidest pärit tööjõuga. Ukrainast ja Valgevenest saabunud ehitajate teadmised turvalisusest on mõnevõrra tagasihoidlikumad,“ lisas Tööinspektsiooni järelevalve teostaja.

Miks väärtustavad tööandjad tööohutust?

Sellel küsimusele on mitu vastust. Esiteks on see inimlikust vaatenurgast ainuõige lähenemine ning teisalt ka majanduslikult kasulik. Osade ettevõtete puhul on tegemist ka piiriülese poliitikaga. Viimase heaks näiteks on YIT Grupp, kuhu kuuluvad ettevõtted järgivad erinevates riikides kõrgeid standardeid. AS YIT Eesti juhatuse esimehe Margus Põimu sõnul saavutatakse head tulemused tõhusa kontrolliga: „AS YIT Eesti on oma ehitusobjektid teinud kinnisteks territooriumiteks kuhu pääseb läbi pääsla kaardiga. Selleks, et töötaja saaks pääsukaardi, peab ta läbima objekti tööohutusalase juhendamise, kus selgitatakse ohutusreegleid. Pärast seda toimuvad üks-kaks korda nädalas tööohutusalased kontrollkäigud objektidel ning pidevat kontrolli teeb muuhulgas ka objektijuht.“

Lisaks sellele motiveerib ehitusfirma töötajaid ka ise vastutust võtma. „Kõik töötajad saavad pärast tööohutusalast juhendamist kiivrile kleebise, mis näitab, et nad on konkreetse objekti tööohutusalaste reeglitega kursis. Koos sellega täidavad nad ka firmasisese vormi, millega kinnitavad, et on reeglitest aru saanud ja kohustuvad neid täitma,“ jagas Põim kasutatavaid praktikaid. Tema sõnul on ju lõpuks nii tööandjal kui ehitajal sama eesmärk – soovime, et kõik isad ja emad ning pojad ja tütred tuleksid õhtul töölt koju tervetena. Me kõik soovime vananeda väärikalt ning selle saavutame vaid tööohutusse panustades.

Allikas: http://tooelu.ee/et/uudised/2009/