Opositsioonipoliitikud: EL-i kliimaeesmärgil puudub piisav mõjuanalüüs

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad EL-i eesmärgi ettepanekuks vähendada 2040. aastaks CO2 heidet 1990. aastaga võrreldes 90 protsenti, tingimusel, et lubaduse elluviimiseks on olemas ka vajalik tehnoloogia.

"Ma arvan, et see on analüütiliselt ebaküps seisukoht," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu. "Ma kutsun üles valitsus seda seisukohta Eesti huvidest lähtudes ja ennekõike ka silmas pidades laiemalt nii meie rahvuslikku konkurentsivõimet ka Euroopa konkurentsivõimet ikkagi üle hindama, revideerima."

Reinsalu märkis, et kliimaeesmärkide seadmisel puudub piisav mõjuanalüüs.

"Niisuguse täiendava eesmärgi panemine, ilma et meil oleks endal nendest rohepöörde eesmärkidest sisulist analüütilist ülevaadet, mida see meile tähendab sotsiaalselt, ühiskonna toimetulekule, aga ka ettevõtlusele ja kui kulukas see tegelikkus on – relevantset käsitlust ei ole," ütles Reinsalu.

Tingimus, et Eesti nõustub eesmärgiga tingimusel, et on olemas vajalikud tehnoloogiad, jääb Reinsalu sõnul selgusetuks.

"See ähmane osundus uute tehnoloogiate kohta jääb selgusetuks ja sellele on tähelepanu juhtinud ka Tallinna tehnikaülikooli eksperdid oma kooskõlastuskirjas. Euroopa Liidul on praegu küsimus, kuivõrd on tal jõukohane saavutada 2030. aasta varasemad eesmärgid ja seada veel peale 2040. aastaks veel täiendav survekeskkond – ma arvan ei ole põhjendatud," lausus Reinsalu.

Küsimusele, kas on võimalus, et riigikogu komisjonid otsustavad valitsuse plaanile nõustuda vastu seista, vastas Reinsalu: "Ma loodan väga seda ja kindlasti Isamaa esitab oma ettepanekud sellesse valitsuse positsiooni korrigeerimiseks."

Epler: ilmselt hakkab Euroopa oma rohepoliitikat tagasi keerama

Nii Euroopa Liidu asjade komisjoni kui ka keskkonnakomisjoni (ELAK) kuuluv Rain Epler (EKRE) seadis kahtluse alla, et Euroopa senise rohepoliitikaga jätkab.

"Minu ennustus on, et hiljemalt järgmise aasta esimeses pooles hakatakse neid eesmärke tagasi keerama. Kui tõepoolest ei ole meid juhtimas inimesed, kes päriselt on otsustanud Euroopa majanduslikus mõttes paariaks muuta," lausus Epler.

Epler märkis, et USA-s hakkavad rohepoliitikas muutused toimuma ning et Hiina ei kavatsegi rohepöördesse panustada. "Hiina on väga otse välja öelnud, et nad kuni 2060. aastani kasvatavad jalajälge, selleks et majanduslikult paremasse positsiooni jõuda," ütles ta.

Epler tõdes, et Eesti kursi määrab Euroopa.

"Eesti on nii väike, et kui me teise suuna valiks, siis see oleks hea, aga kuna meid ümbritsev Euroopa kurssi ei muuda, siis meil on raske selle eristumisega ennast kuidagi eriti palju paremasse situatsiooni saada. Ma siiski arvan, et igaüks peaks tegema asju oma huvidest lähtuvalt," ütles Epler.

Eesti valitsuse otsuse suhtes nõustuda kliimaeesmärgiga, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud, on Epler skeptiline.

"Kui Eesti seal mingi väikese lisatingimuse paneb, siis lõpuks tullakse tagasi ja see lisatingimus on ära kadunud, aga nõusolek on jäänud," lausus Epler. "Teine asi on see tehnoutopismiga tegelemine. Need rohepöördest agaralt rääkivad poliitikud meil ja mujalgi ju alati ütlevad, et "teeme ära, jah, me teame küll, et tehnoloogiat ei ole, küll tuleb".

Kuigi Euroopa Liidu asjade komisjonil (ELAK) on õigus valitsuse seisukohta muuta, siis Epleri sõnul pole see tõenäoline. "Niimoodi jõuliselt valitsuse seisukohti ikkagi ELAK muutma ei kipu, sellepärast et koalitsioon on ju otsustanud, et meil on mingid seisukohad ja siis need ka ELAK-is ära koputatakse," lausus ta.

Laats: Eesti energiajulgeoleku tagab põlevkivi

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Lauri Laats rääkis, et Eesti energiajulgeoleku tagab põlevkivi kasutamine.

"Arvestades kogu seda energeetikat ja poliitikat, mis on praegu selles valdkonnas viljeletud, ega see väga häid vastuseid tegelikult ei anna ja ka hästi palju erinevaid institutsioon on juhtinud tähelepanu, et see on praegu puudulik lähenemine," kommenteeris Laats EL-i kliimaeesmärgi ettepanekut.

"Kui me räägime üldse rohepöörde üleminekust, siis peame arvestama, et see läheb väga kalliks maksma meie inimestele. Ja millised on majanduslikud mõjud – seda keegi hinnata ei oska," lisas ta.

"Kui räägime tõelisest energiajulgeolekust, siis me peame endale aru andma, et tõelise energiajulgeoleku tagab meile meie maavara ja antud juhul siis põlevkivi, kui me võtame kasvõi sellise olukorra, kus me oleme mingil hetkel ära lõigatud kogu maailmast," sõnas Laats.

"Loomulikult me peame omalt poolt tegema ka need käigud, mis puudutavad heidete vähendamist ja tänapäeva tehnoloogiaga see on võimalik. Kõik ülejäänud lahendused on meil lihtsalt tunduvalt kallimad. Ja meie inimesed nende kallid tehnoloogiad lihtsalt maksavad kinni ja see ongi vale," ütles Laats. 

Aab: põhjalikku analüüsi enne Euroopa nõukogu pole võimalik teha

Majanduskomisjon ja maaelukomisjon arutasid kliimaeesmärgiga nõustumist ühisel istungil.

"See küsimus on väga mahukas ja me saime poolteist tundi kuulata ja küsimusi esitada," ütles majanduskomisjoni esimees Jaak Aab (SDE). "Kuulasime kliimaministeeriumi tutvustust vabariigi valitsuse poolt esitatud Eesti seisukohtadele teatisele, mis siis räägib kliimakokkuleppest 2040. aasta jaoks Euroopa Liidus."

Aab märkis, et oma seisukohti tutvustasid ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad: tööandjate keskliit, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon ja põllumajandus-kaubanduskoda. Nende põhilise mure oli seoses sotsiaalmajandusliku analüüsiga.

"Tulemas on ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ehk soovitakse näha, mis need eesmärgid siis tähendavad ettevõtlussektoritele, mida need tähendavad inimestele," rääkis Aab. "Küsimus on mõlemat pidi – küsimus on Euroopa Komisjonile, kes peaks liikuma edasi seadusandlike dokumentidega peale selle teatise heakskiitmist, aga ka Eesti ministeeriumidele, et kuidas nende ülesannetega hakkama saadakse. Mure on suur."

Aab märkis, et istungil kõlas kartus selles ees, mis juhtub, kui kohustusi pole võimalik täita.

"Pigem kardetakse seda, et kui võetakse väga suured kohustused, mida ei ole võimeline Euroopa Liit kogu ulatuses või Eesti täitma, siis võib see minna väga kalliks nii inimestele kui ettevõtjatele," ütles Aab. "Pigem soovitakse, et liikumisel nende eesmärkide poole tehakse põhjalikumat tööd."

Põhjalikku analüüsi enne Euroopa nõukogu pole aga võimalik teha, täheldas Aab.

"Täna küsiti ka, et kuhu suunas on liikumas meie naabrid Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Poola. Enam-vähem kõik on rõhutanud seda vähemalt eeltöö käigus, sest Euroopa nõukogul alles otsustamine tuleb – võimalikult täpselt üritatakse ikkagi aru saada, millised need mõjud on ja läbi analüüsida, sest teatise põhjal tulevad alles järgmised dokumendid. Teatis iseenesest on eesmärgi võtmine, aga kuidas seda täita, on juba järgmised seadusandlikud dokumendid, mis siis Euroopa Liidust tulevad ja millele siis peab ja ka Eesti seadusandlus hakkama edaspidi vastama," rääkis Aab.

"Eks meil on ju alles kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tulemas, kus kõigepealt me räägime 2030. aasta eesmärkidest," ütles Aab. "Küsiti ka seda, et kuidas kogu maailm või Euroopa Liit on liikunud nende eesmärkide poole. Häid kokkuvõtteid ei ole, me teame viimast täpset numbrit ju aastast 2020. Aga Euroopa Komisjon on lubanud ka analüüsida, kui kaugele me siis oleme jõudnud näiteks sel aastal või järgmisel aastal, enne kui uusi dokumente või kohustusi võetakse."

Allikas: https://www.err.ee/