Arstide palgaläbirääkimised jooksid liiva

Arstide, õdede ja hooldajate miinimumpalgad on viimased 12 aastat toiminud vastavalt kollektiivlepingutele.

Näiteks mullu tõusid tervishoiutöötajate tunnitasude alammäärad ligi 20 protsenti ning tänavu 10 protsenti. Ka järgmisel aastal lootsid meedikud saada 10-protsendilist alamtunnitasu tõusu, ent vastu pakuti neile palkade külmutamist neljaks aastaks. Sellega tervishoiutöötajad ei nõustunud. Nüüd tulid nad lagedale kompromissettepanekuga.

"Me oleksime järgmisel aastal nõus leppima tunnitasutõusuga, mis kataks vähemalt inflatsiooni ehk siis sisuliselt ei küsigi palgatõusu, vaid pigem seda, et reaalpalk ei langeks. See on praeguste prognooside järgi 3,5-4 protsenti," arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Tervisekassale tähendaks see lisakulu suurusjärgus 35-45 miljonit eurot, millega järgmise aasta eelarves arvestatud ei ole.

"Tervisekassa eelarve on järgmistel aastatel juba väga suures puudujäägis. Üks protsent palgatõusu tervishoiusüsteemis tähendab ligi 11 miljonit eurot," tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus vähemeb järgmisel aastal ka ilma meedikute palgatõusuta. Ning halvenes juba ka tänavu.

"Ilmselgelt see täna tähendab, et kusagilt tuleb ära võtta. Ja arvatavasti tähendab see siis tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemist eht et plaanilise ravi järjekorrad võivad suure tõenäosusega kasvada," sõnas Banhard.

Meedikud aga hoiatavad, et ilma palgatõusuta hakkavad nad taas välismaa või erasektori poole vaatama, nii nagu juhtus siis, kui kollektiivlepinguid veel polnud.

"Eestist lahkus aastas suurusjärgus 100-150 arsti, pluss veel teised tervishoiutöötajad. Me selle olukorra kordumist kindlasti ei tahaks. Kui seda kokkulepet ka nüüd ei tule, siis ei ole küsimus mitte rahas, vaid põhimõttelises poliitilises otsuses," ütles Rehemaa.

Terviseminister Riina Sikkut ütles, et meedikute palgaküsimust valitsus arutanud ei ole.

"Eelarveläbirääkimistel tervishoiutöötajate palgaküsimust me ei arutanud, sellepärast et valitsus seda ei otsusta. Kahtlemata ma pean õigeks seda, et tervishoiutöötajate palk, nii nagu ta minevikus on kasvanud, ka tulevikus kasvaks," rääkis Sikkut.

Sikkut lisas, et kärpeotsused ei tähenda aga palkade külmutamist üheski sektoris.

"Kui me räägime tööjõukuludest, siis võib vähendada töökohtade arvu, et võimaldada olemasolevatele töötajatele palgatõusu ja minu teada enamik asutusi on lähenenud niimoodi, et sellist üleüldist külmutamist palkade osas ei ole otsustatud ja ei rakendata," rääkis Sikkut.

Töötüli osalised kohtuvad riikliku lepitaja juures jaanuari keskel. Selleks ajaks selgub, kui suureks kujunes tänavune inflatsioon ning tervisekassal valmib inventuur ettepanekutega, mille arvelt palgatõusu katta.

Allikas: https://www.err.ee/